Mitu päeva pühani ülestõusmispühade 2026?

Ülestõusmispühad on kevade suurim püha, mis tähistab looduse ärkamist ja uue elu algust. See on aeg, mil kristlikud traditsioonid põimuvad rahvakalendri kommetega, luues ainulaadse kultuuripärandi, mis ühendab vaimse uuenemise kevadise looduse tärkamisega.

Ülestõusmispühade traditsioonid Eestis on värvikad ja mitmekesised. Munade värvimine ja kaunistamine on üks armastatumaid perekondlikke tegevusi, kus kasutatakse nii traditsioonilisi looduslikke värvaineid kui ka kaasaegseid tehnikaid. Populaarne on ka munadega koksimine ja munaveeretamine, mis toob pere ja sõbrad lõbusaks võistluseks kokku.

Oluline osa pühadest on kevadised ettevalmistused ja kaunistused. Kodud ehitakse kevadlilledega, eriti kollaste nartsisside ja tulpidega, mis sümboliseerivad kevade saabumist. Paljud pered küpsetavad traditsioonilisi pashhasid ja keekse, ning valmistavad pidulikke pühadesööke. Need kombed loovad piduliku meeleolu ja tugevdavad perekondlikke sidemeid.

Tänapäeval on ülestõusmispühad säilitanud oma sügava kultuurilise tähenduse, olles ühtlasi rõõmsa kokkusaamise aeg. See on püha, mil väärtustatakse uuenemist ja lootust, perekondlikke traditsioone ning põlvkondadevahelisi sidemeid. Ülestõusmispühad tuletavad meile meelde, kui oluline on hoida elus põliseid kombeid, samal ajal luues uusi peretraditsioone, mis rikastavad meie kultuuripärandit.