Sotsiaalkulud on see eelarve punkt, mille riik eraldab kodanike põhivajaduste rahuldamiseks. Põhivajadused on hädavajalikud väärika, tervisliku, pikaajalise, loova ja produktiivse elu saavutamiseks.
Sotsiaalkulutused kui juhtimisinstrument aitavad saavutada võrdseid võimalusi neile kodanikele, kes on vaesuses või äärmises vaesuses. See muudab nende jaoks äärmiselt keeruliseks universaalse juurdepääsu kvaliteetsetele teenustele.
Sotsiaalkulude hulka kuuluvad põhivajadused
Riik käsitleb iga kodaniku põhivajadusi järgmises järjekorras:
- Söötmine: Asjakohaste meetmete ja ümberpaigutuste abil püüab riik tagada, et kõik inimesed saaksid tervislikult ja tasakaalustatult toituda.
- Põhiline tervis: Tänu haiglate ja tervishoiuseadmete infrastruktuurile püüab riik kõigile kodanikele võimaldada juurdepääsu esmatasandi tervisele. Seda olenemata teie vanusest, soost, rassist või kultuurist.
- Haridus: Osa riigi tehtud sotsiaalsetest investeeringutest on mõeldud elanikkonna koolitamiseks põhi- ja kohustusliku haridusega, mis võimaldab kodanike sissetulekutaset ühtlustada. Lisaks püütakse sellega võidelda kõige ebasoodsamas olukorras olevate laste sotsiaalse tõrjutuse ja kooli ebaõnnestumise vastu.
- Õiglus: Kõigil kodanikel on põhiõigused. Riik peab võimaldama kõigil inimestel juurdepääsu asjakohastele spetsialistidele, et nad saaksid oma konflikte lahendada ja oma õigusi kasutada.
- Sotsiaalkindlustus: Selliste kavade rakendamise kaudu, mis soodustavad tööhõivet nii ilma koolituseta või töölt lahkunud kui ka pensionile jäänud või puudega inimestele, kes ei saa töötada.
- Elukoht: Inimõiguste ülddeklaratsiooni kohaselt on kõigil kodanikel õigus korralikule eluasemele, tänu millele saavad nad elada oma vajadustele vastavat elu.
- Sotsiaalsed investeeringud: Lõpuks hõlmab see mõiste kõiki neid põhivajadusi, mida pole üheski eelmises jaotises käsitletud. Selle näiteks on sotsiaalmajandusliku infrastruktuuri parandamine teatud piirkondades või teatud ühiskonnakihtides. Nii ja mitmete muude meetmete abil tagage tulude tasakaalustatud ümberjaotamine.
Sotsiaalkulutuste areng
Viimaste aastakümnete jooksul on sotsiaalkulutustest saanud üks eelarvepunktidest, millele riigid kõige enam tähelepanu pööravad. Rahvusvahelises üldsuses on viimastel aastatel intensiivistunud jõupingutusi selles küsimuses teadlikkuse tõstmiseks. Ja see on mõjutanud otseselt kõiki riike, eriti kõige arenenumaid riike.
Eeltoodu näiteks on Hispaania. Aastal 1965 olid sotsiaalkulutused protsendina SKPst lähedal 4% -le. Kui 21. sajandi alguses oli see juba 24% lähedal. Teisisõnu, 35 aastaga olid sotsiaalkulutused korrutatud protsendiga SKT-st 6-ga.
Kokkuvõtteks võib öelda, et riik, mis ei ole võimeline tagama oma kodanike põhivajadusi, on riik, mis pole majanduslikult, sotsiaalselt ja kultuuriliselt korralikult arenenud. Seda kas nende enda või kolmandate isikutega seotud asjaolude tõttu.
