Korrutamise omadused

Lang L: none (table-of-contents):

Korrutamise omadused
Korrutamise omadused
Anonim

Korrutamise omadused on reeglid, mis täidetakse nimetatud toimingu sooritamisel.

Korrutamine seisneb numbri lisamises nii mitu korda, kui teine ​​number näitab, see tähendab, et korrutades 4 6-ga lisame neli korda 6 või lisame arvu 4 kuus korda.

Peame meeles pidama, et korrutamine on üks aritmeetika põhitoiminguid, see on see matemaatika haru, mis uurib numbreid ja elementaarseid toiminguid, mida nendega saab teha.

Järgmisena kirjeldame korrutamise omadusi.

Kommutatiivne omadus

Kommutatiivne omadus ütleb meile lihtsustatult, et tegurite (korrutatavate arvude) järjekord ei muuda toodet. See tähendab, et järgmine on tõsi:

axb = bxa

Näiteks kui korrutame 3 9-ga, on see sama, kui korrutame 9 3-ga:

9×3=3×9=27

Assotsiatiivne vara

Assotsiatiivne omadus tähendab, et kui asendada mõned tegurid nende korrutamise tulemusega, on tulemus sama. See tähendab, et võime selle kokku võtta järgmiselt:

axbxc = axd

kus d = bxc

Näiteks kui korrutame 7 8-ga 6-ga, on see sama, kui korrutame 7 48-ga, kuna 8 6-ga on võrdne 48-ga:

7x8x6 = 7 × 48 = 336

Dissotsiatiivne vara

Dissotsiatiivne omadus on assotsiatiivse vara vaste. See tähendab, et saame ühe teguri jagada kaheks ja tulemus oleks sama. Seega kehtib järgmine:

axb = axcxd

kus b = cxd

Näiteks kui korrutame 11 20-ga, on see sama, kui korrutame 11 4-ga ja 5-ga, kuna 4 5-ga on võrdne 20-ga.

11 × 20 = 11x4x5 = 220

Jaotav vara

Jaotav omadus ütleb meile, et kui korrutame liitmise (või lahutamise) tulemuse arvuga x, saame sama tulemuse, nagu korrutaksime kõik liituvad (või lahutavad) mõisted x-iga ja liitaksime siis neid (või lahutada). See tähendab, et on tõsi, et:

(a + b) x = (kirves) + (bx)

(a-b) x = (kirves) - (bx)

Selle näitena nägemiseks on meil järgmine juhtum:

3x (10 + 2) = 3 × 10 + 3 × 2

3×12=30+6

36=36

Muud omadused

Teine omadus, mida tuleb arvestada, on see, et kui korrutada arv nulliga, on tulemus null, see tähendab:

ax0 = 0

Näide: 6 × 0 = 0

Samamoodi, kui korrutame arvu ühega, on tulemus sama:

ax1 = a

Näide: 145 × 1 = 145

Lõpuks, kui korrutame suvalise arvu n kümnega või kümnega, on tulemuseks sama arv n pluss nullide arv, mis on kümnekordne tegur. Nimelt:

9×10=90

14×1000=14000

21×100=2100