Karolingide impeeriumi majandus oli mudel, millele see süsteem oma toimetulekut toetas. Pidevate sõjaliste konfliktide raamistikus eelistasid nad põllumajandust kaubanduslikule vahetamisele.
Ajalooliselt peetakse Karolingide impeeriumi majandust Euroopa keskajale omistatud majandussüsteemi põhiliseks arenguks.
8. – 9. Sajandil pKr oli impeeriumil, mille sai alguse kuulus Karl Suur tänapäeva Prantsusmaalt, muutuvas ühiskondlik-poliitilises keskkonnas suur tähtsus.
Feodaalse maa suurte kontsentratsioonide loomine ja sotsiaalsete klasside, nagu aadel ja vaimulikud, domineerimine aitasid luua vana režiimi sotsiaalmudelit.
Selles mõttes oli Karolingide majandus vähearenenud ja elatusele orienteeritud. Sellel ei olnud olulisi tehnoloogilisi ega produktiivseid edusamme peale adrasüsteemide ja algavate niisutussüsteemide.
Karolingide impeeriumi majanduse kutse
Karolingi majandussüsteem kujutas endast agraarset elatusmudelit. See tähendab, et ta seadis põllukultuurid esmatähtsaks oma elanikkonna varustamiseks väljaspool kaubanduskavatsusi teiste territooriumidega.
Selles mõttes pakuti tollases sotsiopoliitilises ja majanduslikus kaardis eristamist idarahvastest, mis on rohkem keskendunud tööstusele ja kaubandusele. Kuigi Lääs säilitas omalt poolt markantsemad põllumajandus- või maaelupositsioonid.
Seetõttu oli väärtuse loomine või kasumi saamine vähe või üldse mitte. Ellujäämiseks toodeti vaid see, mis oli vajalik, lisaks tuli reageerida maksule riigile või kirikuvõimudele.
Kuigi on tõsi, et tänu Vahemere meresadamate lähedusele oli ka toodete vahetamisel oluline roll.
Karolingide impeeriumi majanduse sambad
Karolinglaste majanduslikku struktuuri iseloomustas sõjaline vastasseis ümbritsevate linnadega.
Pidevad kokkupõrked Bütsantsi impeeriumiga ning vastavalt moslemite ja germaani ähvardused tähendasid raskemat juurdepääsu kommertsliinidele.
Sel põhjusel oli Karolingide impeerium sunnitud kasutama oma agraarset iseseisvust järgmiste tähelepanuväärsete aspektidega:
- Kaubanduse esialgne asjakohasus on madal: Peamine majandustegevus oli teraviljakasvatus. Sellest tulenevate sõjaliste võitude ja impeeriumi laienemisega oli karolinglastel aga parem juurdepääs Vahemere kaubateedele.
- Toimetulekumudel: Pidevad sõjalikud pinged ja põllumajandustoodangu nappus viisid majanduskriisideni. Tema käest kogeti sagedasi näljahädasid ja epideemiaid.
- Domineeriv sotsiaalne kaal: Kirik ja riik avaldasid maksuküsimustes ettevõtetele survet oma huvide pärast.
- Territoriaalne pihustamine: Toimetuleku majandusmudel heidutas linnades sotsiaalset kontsentratsiooni. Sel põhjusel oli detsentraliseerimine sagedane ja linna kontseptsioon vähem oluline.
- Tööjõu konversioon: Orjandus muudeti järk-järgult orjuseks. Selle põhjuseks on kehvad majandustingimused.
- Eravaldus: Kaubanduse mitteasjakohasus ja pühendumus agraarse iseseisvuse tagamisele tähendasid maadele ja nende valdustele suuremat väärtust. Ainult suurtel feodaalsetel üüridel oli vara.
