Maastrichti leping, tuntud ka kui Euroopa Liidu leping (ELL), on üks Euroopa Liidu loomise alusdokumente.
Maastrichti leping allkirjastati Hollandi linnas Maastrichtis 7. veebruaril 1992 ja see jõustus 1. novembril 1993.
Maastrichti lepingu eesmärk ja tähtsus
Maastrichti leping on Euroopa Liidu integratsiooniprotsessi nurgakivi, kuna see lisab a poliitilis-õiguslik mõõde juba kehtivatele lepingutele (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping, Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutav leping ja Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) asutamisleping), millele peamiselt viidatakse majanduslikku laadi integratsioon.
Selle põhieesmärk oli suunata Euroopa Liit ühise välis- ja rahapoliitika suunas koos keskpanga loomisega aastaks 1999. Samamoodi püüti lepingus algatada tõsist kaalumist ühise kaitse-, kodakondsus- ja kaitsepoliitika valdkonnas. Kaitse.
Märkimisväärsed muudatused Maastrichti lepingus
Allpool kirjeldame mõningaid tähelepanuväärsemaid muudatusi, mis lepinguga sisse viidi.
- Euroopa Parlament on suurendanud oma tähtsust institutsioonilises valdkonnas.
- Üleeuroopalised võrgud, tööstuspoliitika, tarbijakaitse, kutseharidus ja -koolitus, noored ja kultuur saavad osa ühenduse poliitikast.
- Kavas on luua ühisraha koos rahapoliitikaga, mis põhineb Euroopa Keskpankade Süsteemil (EKPS), mille moodustavad EKP ja riikide keskpangad.
- Riiklikule kodakondsusele lisatud Euroopa kodakondsuse institutsioon.
Lepingu ülesehitus
- Preambul
- I jaotis: sisaldab ühenduste ühiseid sätteid, välispoliitikat ja õigusalast koostööd.
- II jaotis: sisaldab sätteid, mis muudavad Euroopa Majandusühenduse lepingut muutvat lepingut.
- III jaotis: sisaldab ESTÜ asutamislepingu muudatusi.
- IV jaotis: sisaldab EURATOMi lepingu muudatusi.
- V jaotis: tutvustab uuendusi ühise välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes
- VI jaotis: sätted justiits- ja siseküsimustes.
- VII jaotis: lõppsätted.
