Läbi ajaloo on rahvastiku jaotus arenenud. Maaelu lahkumisega on elanikud kolinud maalt linnadesse. Linnade linnastud on majandusarengu ja industrialiseerimise sünonüümid, muutudes rahvamajanduse suureks mootoriks.
Kuid peale suurte linnade majandusarengu tekitavad need suured linnad negatiivseid välismõjusid, nagu saaste, ebaefektiivne liiklus või liigne energiatarbimine. Seega peitub vastus nn “nutilinnades”.
Elame majandusmudelis, mida on viimastel aastakümnetel iseloomustanud suur majanduskasv ja mis on võimaldanud meil jõuda kõrgetasemelise arenguni. Sellel ülemaailmsel kasvul on aga oma puudused, sest paljudel juhtudel on ressursse üle kasutatud, kasutades suures koguses fossiilkütuseid ja alandavat loodust.
Siit ilmub säästva arengu kontseptsioon, mis pakub välja loodusvarade ratsionaalsema ja tõhusama kasutamise ning pikaajalisema visiooni, mida iseloomustab keskkonnasäästlikkus. Ja loomulikult leiame koos säästva arenguga mõiste "arukas linn".
Nutikad linnad ja säästev areng
Mis on see “targa linna” uudne idee? Millest see koosneb? Noh, tark linn on linn, mis kasutab intensiivselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT) oma probleemide lahendamiseks ja rutiini haldamiseks. Nende uute tehnoloogiate abil saavad need linnad pakkuda kõrgema efektiivsusega teenuseid, vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid, ressursse tõhusalt kasutada ja seetõttu soodustada säästvat arengut. On selge, et selles linnamudelis on tehnoloogia keskseks elemendiks, mille ümber need tuleviku linnad arenevad. Ja jah, räägitakse tulevikulinnadest, sest aastaks 2050 elab ÜRO hinnangul 67% maailma elanikkonnast linnades.
Kuidas saab aga tark linn elanikkonna heaolu parandada? Mis kasu on nendest linnadest, mida haldab IKT? Leiame eeliseid, mis ulatuvad energiasäästust lihtsama bürokraatliku menetluseni, läbi tõhusama ühistranspordi, suurema turvalisuse infrastruktuurides või suure hulga andmete, mis võivad olla ettevõtetele kasulikud.
Kuidas saavad nutikad linnad mõjutada kodanike elu?
Paljude tarbijate jaoks muutub elektriarve tõlgendamine peavaluks: arvude arv, arvukad mõisted ja suur lõppsumma. Traditsioonilise elektriarve ees on veel üks arukate linnade element, kus leiame nutikad arvestid. Need arvestid paigaldatakse kodanikele tasuta, need töötavad raadiolainete kaudu ja võimaldavad meil igal ajal kontrollida, kui palju kulutatakse sellistele põhiteenustele nagu elekter ja gaas. Sel moel, kui kasutajad avastavad, et nende energiatarbimine on liiga suur, saavad nad selle vähendamiseks astuda samme.
Liiklusummikud ja liiklusummikud peateedel panevad proovile paljude kodanike kannatlikkuse, kes tulevad ja lähevad töölt. Vigastuste solvamiseks lisab erasõidukite väljalasketorudest välja lugematu hulk saastavaid heitmeid. Selliste heitkoguste vähendamise vastus on kindel pühendumine ühistranspordile ja erasõidukite kasutamise vähendamine. Linnatranspordis tulevad taas mängu targad linnad.
Nagu New Yorgis pakuti, oleks lahendus elektribusside pargi olemasolu. Ühistranspordi kasutajad saavad omalt poolt loota rakendusele, mis näitab neile sõidetud bussi marsruuti. Veelgi enam, see projekt hõlmab ka fooride andureid, nii et busside lähenedes roheline tuli edasi läheb või kestab. Kõik see aitaks kaasa tõhusamale ja kiiremale linnatranspordile, kuna sellel oleks ristmikel eesõigus.
Vabaturumajanduses leitakse üks suuri takistusi avaliku halduse bürokraatlikest takistustest. Litsentside, lubade ja maksude maksmisega kaasneb märkimisväärne paberimajandus, mis võtab ettevõtjatele ja üksikisikutele aega ja raha. Selle probleemi lahendamiseks leiduks nutilinnades rakendusi, mis võimaldavad kohalike arvete tasumist, võimaldavad taotleda juurdepääsu avalikele teenustele ja hõlbustavad halvas olukorras juhtumitest või infrastruktuuridest teatamist. Need rakendused võivad isegi muuta kodanike elu lihtsamaks, pakkudes teavet nende kohtade kohta, kus parkimine on paremini kättesaadav.
Nutikate linnadega seotud kontseptsiooni nimetatakse suurandmeteks ehk võimeks hallata tohutul hulgal andmeid, mis võimaldavad ettevõtetel otsuseid langetada. Selles mõttes võiksid kohalikud ametiasutused koguda andmeid tarbimise, turistide, nende eelarve ja liikluse kohta. Need alati anonüümsed andmed on ettevõtete jaoks väärtuslik teabeallikas, mis võimaldab ettevõtetel ärivõimalusi tuvastada.