Esmane sektor on eriti haavatav, mistõttu on Euroopa Liidul vaja püüda tagada mõistliku hinnaga kvaliteetse toidu tarnimine turule, mis esindab umbes 500 miljonit tarbijat. Sel põhjusel otsib Euroopa Liit ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kaudu põllumajandustootjatega koostöösuhteid. Rahastamine, kliimamuutused, maapiirkondadest lahkumine ja säästev areng seavad aga Euroopa põllumajanduspoliitikale suuri väljakutseid.
Arenenud riikides, nagu need, mis moodustavad Euroopa Liidu, on tertsiaarsektori või teenindussektori selge ülekaal, vastupidi, primaarsektor moodustab üha väiksema protsendi sisemajanduse koguproduktist. Põllumajandussektori ning tööstus- ja teenindussektori vaheliste kaubandustingimuste halvenemise tõttu on vaja põllumajandust kaitsta võimaliku kadumisohu eest.
Seega on Euroopa primaarsektorile iseloomulikud ebastabiilsed sissetulekud ja tootjate vähene võim mõjutada hindu. Sel põhjusel on Euroopas vaja välja töötada ühine põllumajanduspoliitika, mis võimaldab õiglasemat tulude ümberjaotamist primaarsektoris.
On vaja kehtestada reguleeriv raamistik, mis tagab tootjatele stabiilsema sissetuleku õiglasemate hindade kaudu. Muidugi on iga riigi teine põhiline ja strateegiline vajadus tagada piisav toiduvaru, mis on veel üks põhjus, mis õigustab ÜPP olemasolu. Kolmandaks on selge, et elanikkond on kolinud maapiirkonnast linnadesse, otsides uusi töökohti. Noh, ÜPP üks suur eesmärk on vältida maalt lahkumist, edendades tööhõivet tööturul. Tuleb märkida, et ühine põllumajanduspoliitika on hinnapoliitikalt üle läinud põllumajandustootjate otsetoetuste süsteemile.
Keskkond, säästev areng ja kliimamuutused
Struktuurifondid on rahastanud primaarsektorit, et aidata kaasa põllumajandusettevõtete renoveerimisele, samal ajal kui abi rakendatakse vähem arenenud piirkondades. Keskkonnast on saanud üks suur väljakutse ja Euroopa Liit on valinud jätkusuutlikkuse, eraldades vahendeid metsa uuendamiseks.
Kliimamuutused on tõsiasi ja põuad või üleujutused võivad põhjustada farmides suuri kaotusi. Püüdes pakkuda põllumajandustootjatele suuremat kaitset sedalaadi ilmastikunähtuste eest, vähendatakse kahjude künniseid, et hõlbustada hüvitiste saamise võimalust.
Põllumajandussektoril on aga ees palju väljakutseid, mistõttu on läbi viidud olulisi Euroopa reforme, et tulla toime uute väljakutsetega, tagades edu. See nõuab strateegilise plaani määramist. Selle kavandamise võib iga riik välja pakkuda riiklikul tasandil või globaalses raamistikus. Selles mõttes saab iga riik koostada oma plaanid, mis tuleb kohandada uute keskkonnanõuetega, pühendudes säästvale arengule ja sisaldades meetmeid kliimamuutuste vastu võitlemiseks. Liikmesriikidel ei ole siiski absoluutset kaalutlusõigust, sest Euroopa Komisjon peab andma iga riigi esitatud plaanidele eelise.
Uued tehnoloogiad, rahvastiku vähenemine ja rahastamine
On selge, et ühisel põllumajanduspoliitikal on keskkonnaaspektidele eriline mõju. Abi ei ole enam ette nähtud ainult põllumajandusettevõtetele, vaid ka ettevõtetele, kes tegelevad oma majandustegevusega maapiirkondades. Ökoloogiline turism, taastuvenergia või biomajandus on mõned selle abi saajatest. Kui me oma artiklis "Nutikad linnad, tuleviku linnad" rääkisime sellest, kuidas tehnoloogia saaks suuri linnu dramaatiliselt moderniseerida, on ühine põllumajanduspoliitika pühendunud niinimetatud "nutikatele linnadele", tuues maapiirkondadesse ka uusi tehnoloogiaid.
Säilitatakse otsetoetuste süsteem, mida ühine põllumajanduspoliitika on viimastel aastatel rakendanud, samuti hinnad vastavad meetmed. Põllumeestele tehakse makseid igal aastal ja rahastatakse ka pikaajalisi maaelu investeerimisprojekte.
Nagu me varem selgitasime, on ühise põllumajanduspoliitika üks eesmärke vältida maakeskkonna vähenemist. Selleks rakendatakse abi neile, kes teostavad oma esimese paigalduse, ja rahastamisvahendeid uutele põllumajandustootjatele. See on selge toetus põllumajandussektori põlvkondade uuendamisele.
Lühidalt öeldes püüab ühine põllumajanduspoliitika saavutada konkurentsivõimelisemat põhisektorit koos tipptasemel põllumajandusettevõtetega, jätmata tähelepanuta säästva arengu vajadust ja võidelda paljukardetud kliimamuutustega.
Praegu on põllumajandustegevuse rahastamiseks tungiv vajadus. Alles lühiajalises perspektiivis jääb see puudujääk vahemikku 1600–4100 miljonit eurot, samas kui pikemas perspektiivis jääb puudujääk vahemikku 5500–14800 miljonit eurot. Seetõttu mängivad põllumajanduse rahastamisel võtmerolli Euroopa institutsioonide ja erasektori vahendid.