Tuumaenergia sektoris tegutsevad energiaettevõtted seisavad silmitsi paljude väljakutsetega. Üks peamisi probleeme, millega energiaettevõtted silmitsi seisavad, on tuumajäätmete käitlemise kõrge hind. Unustamata, et jah, kulud, mis eeldavad arvukate tuumajaamade sulgemist järgmistel aastatel.
On tõsi, et tuumaelektrijaamad on kandnud kahjumit. Üks tegur, mis seletab seda tüüpi rajatiste defitsiidiolukorda, on tuumajäätmete käitlemisega seotud kõrged kulud. Seda tüüpi jäätmed tulenevad tuumarajatistes kasutatavatest protsessidest. Need protsessid on väga saastavad ja tervisele väga kahjulikud. Veelgi enam, tuumajäätmed on jätkuvalt ohtlikud tuhandeid aastaid.
Riik, kus tuumaelektrijaamad kannavad märkimisväärseid kaotusi, on Hispaania. Nende ohtlike tuumajäätmete käitlemise kulud on viimase kaheteistkümne aasta jooksul kasvanud 50%. Jäätmekäitluse ülimalt kõrge hind pole peavalu ainult Hispaanias tegutsevatele energiaettevõtetele. Kuna Euroopa tasandil eeldab tuumajäätmete käitlemine kuni aastani 2050 253 000 miljonit eurot.
Kuidas tuumajäätmete käitlust rahastatakse?
Tuumaenergiasektoris kasutatakse kõige arenenumat tehnoloogiat, kuna see pole pikkade traditsioonidega sektor, mis muudab kasutatava tehnoloogia kalliks. Teiselt poolt kaeti Hispaanias tuumajäätmete käitlemine fondist. Kuid nüüd, kui intressimäärad on langenud ja selle fondi kasumlikkus on langenud, muudab see tuumajäätmete käitlemise rahastamise keerulisemaks.
Tuumajäätmete käitlemise toimimise mõistmiseks tuleb kaaluda mitut küsimust. Esiteks tuleb märkida, et seda tüüpi jäätmete käitlemise eest vastutab aktsiaselts ENRESA (Empresa Nacional de Residuos Radioactive Sociedad Anónima).
Olles ettevõte riigi käes, ei taotle see majanduslikku tasuvust ega mingit liiki kasumit. Seega tegeleb see üksus peamiselt jäätmete kogumise, tuumajaamade sulgemise ja tuumajäätmete ladustamisega.
Kuidas aga tuumajäätmete käitlemise väga kõrged kulud kaetakse? Noh, energiaettevõtted, kes tegelevad oma majandustegevuse raames oma tegevusega tuumasektoris, tekitavad selliseid välismõjusid nagu radioaktiivsus.
Meenutagem, et välimine seisneb majandustegevuse mõjus ühiskonnale. Selles mõttes on radioaktiivsus negatiivne välismõju. Selle mõju keskkonnale ja ühiskonnale parandamiseks maksavad tuumajaamu omavad ettevõtted rea tasusid, mis aitavad rahastada aktsiaseltsi ENRESA.
Kõrgete kulude põhjused
Kuna lõhustumisproduktid on väga radioaktiivsed, tuleb tuumajäätmeid ohutult ladustada. Noh, Hispaanias puudub tsentraliseeritud ajutine ladu kõrgetasemeliste jäätmete jaoks. Sel põhjusel on olnud vaja ladustada kõrgetasemelisi jäätmeid ajutistesse ajutistesse ladudesse. See toob kaasa tühise 1400 miljoni euro suuruse kulu.
Ladustamise osas ei tohi unustada 300 miljonit, mis makstakse tuumajäätmete ladustamiseks Prantsusmaa pinnasele. Teisalt peame arvestama ka El Cabrili madala intensiivsusega lao ümberehitamise kuludega.
Tuleb märkida, et tuumaelektrijaamade lähedal asuvatesse linnadesse on sissemakseteks ette nähtud 1200 miljonit eurot. Jäätmekäitlust rahastama pidanud fondi puudujääk on aga unarusse jäetud.
Vigastuste solvamiseks on tuumasektori ettevõtteid võimust võtnud inflatsioon. Selle tõestuseks on see, et hinnataseme tõusu tagajärjel on kaotatud 1100 miljonit.
Tuumaelektrijaamade seiskamise kulud
Jäätmekäitluse kõrval on Hispaania tuumasektoril veel üks väljakutse. Need on tuumajaamade seiskamisega seotud kulud.
Selle küsimuse üle käib suur arutelu. Iga tuumajaama sulgemiseks on ette nähtud kümme aastat. Siiski on neid, kes usuvad, et Hispaania ei saanud sel ajaperioodil oma tuumaelektrijaamade sulgemisega silmitsi seista. See teine rühm väidab, et arvestades Hispaania tuumareaktivatiseerimist, tuleb tuumarajatised järk-järgult demonteerida.
Tuumajaamade sulgemisega järgnevatel aastatel esitatakse energiasektori ettevõtetele uusi väljakutseid. Need ettevõtted peavad kandma tuumarajatiste demonteerimisega seotud märkimisväärseid kulusid. Isegi kui neil pole enam lõivu tasumise kohustust (aastal 2028), jääb eeldatavasti puudu 28,1% tuumajäätmete nõuetekohaseks käitlemiseks vajalikest vahenditest.