Itaalia kohal kogunevad tumedad pilved. On neid, kes räägivad isegi Itaalia võimalikust eurost väljumisest. Transalpiinne riik seisab suure dilemma ees: panusta majanduskasvule või pea kinni Brüsseliga võetud kohustustest ja jätkake defitsiidi vähendamise teed.
Kui Euroopa Liidu riigid on viimase paari aasta jooksul majanduslikult kasvanud, näib praegune olukord Itaalias ohustavat Euroopa majanduse häid tulemusi.
Taust
Itaalia läbitavad probleemid pole aga uued. Itaalia majandus on pikka aega kannatanud samade hädade käes. Madal tootlikkus tõi kaasa nõrga majanduskasvu ja majanduskriiside ilmnemisel oli tavapäraseks lahenduseks Itaalia liiri devalveerimine.
Sel põhjusel on Itaalias palju euroskeptikuid, kes räägivad eurost väljumisest. Nad mäletavad veel aegu, mil tänu liiri devalveerimisele õnnestus naasta majanduskasvu teele. Euro kasutamisel pole Itaalia jaoks kõik siiski ebasoodsat olukorda olnud. Tänu ühisrahale oli Itaalias madal inflatsioon ja madalad intressimäärad. Teisalt ei ole valuuta devalveerimine alati parim lahendus, sest hoolimata aeg-ajalt toimuvast stiimulist olid pikaajalise tootlikkuse parandamiseks vajalikud struktuurireformid.
Itaalia, suure võlaga majandus
Noh, selle taustal seisab Itaalia majanduskasv allpool Euroopa keskmist. Me räägime 1,5% Itaaliast ja 2,5% eurooplastest. Asja teeb veelgi hullemaks - Itaaliat ootab ees väga suur võlg, mis moodustab 2018. aastal 132% tema sisemajanduse kogutoodangust. Kõik see asetab Itaalia Euroopa riigiks, kus on kõrgeim riigivõla tase pärast Kreekat.
Tuleb märkida, et Itaalia, mille sisemajanduse kogutoodang on 1,7 triljonit eurot, on euroala suuruselt kolmas majandus. Probleem on selles, et tema võlg on 2,2 triljonit eurot. See tähendab, et võlg neelab väga olulise hulga riiklikke kulutusi.
Kui Itaalia ja Euroopa Komisjon oleksid põhimõtteliselt kokku leppinud 0,8% -lises eelarvepuudujäägis, jätaks Itaalia valitsuse esitatud eelarved puudujäägiks 2,4%. Seega kavatseb Itaalia valitsus silmitsi eelarvepuudujäägi vähendamist toetavate Euroopa ametivõimude ees leevendada eelarvepuudujäägi eesmärki, et proovida saavutada suuremat majanduskasvu.
Euroopa rõhutab stabiilsuse ja kasvu pakti järgimist. Meenutagem, et stabiilsuse ja kasvu pakti eesmärk on Euroopa majanduse lähenemine ja usaldusväärne riigi rahandus. Muu hulgas sätestatakse selles lepingus, et eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% sisemajanduse koguproduktist. Mõnel riigil on lubatud puudujäägi vähendamise eesmärki leevendada. See ei kehti Itaalias, kellele ei ole selles osas soodustusi antud. Lisaks on Itaalia valitsuse kavandatud puudujääk 2,4%, jättes selle ülemäärase eelarvepuudujäägi tõttu väljapoole Euroopa menetluste kohaldamist.
Suur dilemma
Selliste riikide nagu Jaapan ja Belgia kogemused näitavad, et kõrge riigivõla kõrge taseme vähendamine (nagu Itaalias) on püsiva majanduskasvu kaudu. Sel põhjusel pakub Itaalia valitsus välja majanduse stimuleerimise kava. Ja nagu tavaliselt, toob igasugune majanduse stiimul tavaliselt kaasa riigieelarve puudujäägi suurenemise. Selleks pakub Itaalia valitsus välja töötutele sissetuleku, töötajaid palkavate ettevõtete maksusoodustused ja ambitsioonika 15 000 miljoni euro suuruse investeerimiskava infrastruktuuri ajakohastamiseks.
Defitsiidieeskirjade eiramine tähendab aga kõrgemate intressimäärade maksmist. Eelarvedistsipliini kaitsjad kardavad, et Itaalia võib siseneda ohtlikku spiraali suureneva eelarvepuudujäägi ja võlaintressi vahel. Kõige pessimistlikumad on arvamusel, et eelarvereeglite mittejärgimine võib põhjustada intressimäärade ebaproportsionaalse tõusu, euro väljumise Itaaliast ja kõige tipuks Itaalia kodanike vaesumise.
Selge on see, et Itaalia majandus peab tegelema pikaajaliste reformidega. On vaja integreerida naised ja noored tööturule ning suurendada tootlikkust. Probleem on selles, et struktuurireformide läbiviimisel kannatab lühiajaline kasv.