Keskklass on riigi majanduslikus ja sotsiaalses stabiilsuses fundamentaalne. Mida arvukam on, seda suurem on rahva õitseng ja areng. 2008. aasta majanduskriis on aga tabanud Euroopa keskklassi ja eriti hispaanlasi. Seega tuleks esitada järgmine küsimus: kas Hispaania keskklassi ähvardab kadumine?
Enne keskklassi vähenemiseni viinud põhjuste selgitamist on mugav teada, milline on nende sotsiaalsete klasside sissetulekute tase. Noh, majandusteadlaste seas on teatav kokkulepe, kui pidada neid inimesi, kelle sissetulek jääb vahemikku 75–200% mediaanväärtusest, keskklassi.
Meenutagem, et mediaan jätab madalaimatest sissetulekutest alla 50%, samas kui üle selle jääb 50% suurimatest sissetulekutest. Konkreetsete andmete esitamise eest oli 2016. aastal naiste mediaanpalk 16 831,58 eurot, võrreldes meeste laekunud 21 626 euroga, vastavalt riikliku statistikainstituudi andmetele.
Alates 1970ndatest aastatest on keskklass majanduses ja ühiskonnas kaalu tõusnud, mille tulemuseks on madalamates sotsiaalsetes klassides asuva elanikkonna protsendi vähenemine. Kõik see saavutati tänu hariduses saavutatud edusammudele, majanduse kaasajastamisele, Hispaania kaasamisele rahvusvahelisse kaubandusse, palkade järkjärgulisele tõusule ja naiste sisenemisele tööturule.
Aasta 2008, pöördepunkt
2008. aasta aga pidurdas Hispaania keskklassi kasvu. Selle suure majanduslanguse tagajärjed olid majandusele jõhkrad, koondamised ja töötus suurenesid ning palgad langesid.
2008. aastal ilmunud mustad pilved ei kustunud ja delikaatne majanduslik olukord, mida Hispaania 2012. aastal läbi elas, viis riigi pangapäästet taotlema. Vahepeal panustasid Euroopa institutsioonid riigieelarve puudujäägi vähendamisele ja kohandamismeetmetele. Suur osa neist kohandustest langes keskklassi õlule, kelle sissetulekute tase vähenes.
Just 2012. aastal viidi läbi tööjõureform. Selle uue õigusakti eesmärk oli vähendada tööpuudust tööjõu paindlikkuse kaudu. Tööandjate hõlbustamisel nii töölevõtmisel kui ka vallandamisel oli eesmärk lõpetada pikaajaline töötus, edendada püsivat töölevõtmist ja kaasata noori tööturule.
SKP kasv ja langev tööpuudus ei tähenda keskklassi paranemist
Noh, nagu hoiatas meie kolleeg José Francisco López oma artiklis “Töötuse määr Hispaanias kümne aasta tagusel tasemel”, näitavad tööhõive andmed positiivseid näitajaid. Juba 2018. aasta neljandas kvartalis oli tööpuudus vastavalt tööjõu-uuringule (EPA) 14,55%.
Ka Hispaania majanduskasvu näitajad on alates 2014. aastast olnud positiivsed, kasvades alates 2015. aastast üle 2%. Ja majandusteadlased väidavad, et on tavaline, et kui majandus kasvab üle 2%, luuakse töökohti.
Töötuse ja majanduskasvu näitajaid silmas pidades näib kõik viitavat sellele, et Hispaania majandus on õigel teel. Sotsiaalne reaalsus on aga väga erinev, eriti keskklassi jaoks.
Lepingute tähtaeg ja seisak palgad
Kuigi töökohti on loodud, on palgad madalamad ja värbamist iseloomustab ajalisus. Lepingud on nii lühiajalised, et piisab, kui heita pilk Caritase aruande murettekitavatele andmetele.
Cáritase sõnul olid 2017. aasta jooksul 90% lepingutest ajutised, samas kui kolmandik neist töökohtadest ei kestnud nädalat. Selliste lühiajaliste lepingute korral on keskklassil majanduses oma osa taastamine väga keeruline.
Teine tegur, mis seletab keskklassi langust, on see, et palgad on stagneerunud. Heidame pilgu riikliku statistikainstituudi andmetele. 2016. aastal said naised keskmist palka 20 131 eurot ja mehed 25 924 eurot. Vastupidi, 2012. aastal said naised brutopalka 19 537 eurot ja mehed 25 682 eurot. Kui võrrelda 2016. aasta andmeid, kus majanduskasv oli 3,6%, 2012. aasta andmetega, mis on Hispaania majanduse üks delikaatsemaid hetki, näeme, et brutopalgad on vaevu kasvanud.
Seetõttu ei ole Hispaania puhul sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv tähendanud heaolu paranemist. Kahtlemata on Hispaania üks suur majanduslik ja sotsiaalne väljakutse keskklassi taastumine oma kodanike stabiilsuse ja heaolu tagamiseks.