1986. aastal allkirjastatud ühtne Euroopa akt on Euroopa leping, mis jõustus 1987. aastal. See leping pani aluse sellele, millest hiljem saab Euroopa Liit.
Majandusintegratsioonis astudes astusid tollase Euroopa Majandusühenduse liikmesriigid süvendada kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumist. Siin pidi mängima Ühtne Euroopa akt.
Lisaks siseturu ja liikumisvabaduse edusammudele anti Euroopa institutsioonidele ka suurem poliitiline ja majanduslik jõud.
Ühtse Euroopa akti eesmärgid
Kui analüüsime ühtse Euroopa akti eesmärke, näeme, et need on väga laiad. Selles mõttes tähendasid nad olulisi muudatusi Euroopa institutsioonide otsuste langetamise viisis, kehtestades samal ajal Euroopa Komisjoni volitused ja täpsustades, millised peaksid olema Euroopa Parlamendi ülesanded.
Unarusse ei jäetud ka Euroopa rolli maailmas. Nii loodi ühtne välis- ja julgeolekupoliitika, et säilitada kogu maailmas sidus ja tugevam positsioon.
Institutsionaalsed muudatused
Oleme varem maininud, et otsustusmehhanismides toimusid muudatused. Seega ei pidanud nõukogu suurema paindlikkuse andmisega enam ühehäälset kokkulepet saavutama, kuna sellest piisas kvalifitseeritud häälteenamuse saavutamiseks.
Tänu kvalifitseeritud häälteenamusele oli majandusintegratsioonis kergem edasi liikuda, tehes siseturu küsimustes suuri edusamme. Tegelikult oli ühehäälsete kokkulepete saavutamine vajalik ainult sellistes aspektides nagu maksustamine või kodanike vaba liikumine.
Teine esile tõstetav aspekt on see, et tänu ühtsele Euroopa aktile tunnustatakse Euroopa Ülemkogu esimest korda institutsioonina. Nii anti ametlik iseloom kohtumistele, kus Euroopa juhid käsitlesid Euroopa peamisi poliitilisi ja majanduslikke probleeme. Siiski peaksime ootama 1992. aastal Maastrichti lepingut, kus Euroopa Ülemkogu funktsioonid olid selgelt määratletud.
Euroopa Parlamendil kui Euroopa kodanikke esindaval institutsioonil oli suurem kaal, mis andis talle võimaluse koos nõukoguga õigusakte vastu võtta.
Kui seadusandlik võim jäeti nõukogu ja parlamendi kätte, sai Euroopa Komisjonist organ, kes vastutas Euroopas vastuvõetud seaduste jõustamise eest.
Mitte ainult institutsioonilistes küsimustes ei tehtud edusamme, vaid süvenes ka kohtuküsimustes. Nii loodi esimese astme kohus, mis vastutas riikide, üksikisikute, ettevõtete, Euroopa ametnike ja ka intellektuaalomandiga seotud apellatsioonide läbivaatamise eest.
Sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid
Lisaks olulisele arengule poliitilisel areenil toimusid ka olulised majanduslikud ja sotsiaalsed kokkulepped. Nii otsustati rakendada mitmeid meetmeid, mis võimaldaksid süvendada ühisturgu, kõrvaldada tõkked inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vabale liikumisele.
Rahaliidu poole liikudes valmistas Euroopa ette ühise rahapoliitika kehtestamist. Tänu ühtsele Euroopa aktile pandi alus tulevasele majandus- ja rahaliidule.
Euroopa koostöö oli protsess, mis vajas kooskõlastamist, mistõttu propageeriti ühtsest Euroopa aktist lisaks majanduslikele aspektidele ka muid aspekte. Sel põhjusel käsitleti Euroopa tasandil tööõigusi, tervishoidu, keskkonnaprobleeme ja edusammude jaoks nii vajalikke valdkondi nagu teadusuuringud ja tehnoloogia.
Püüdes vähendada erinevusi riikide vahel, valis see nn majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse. See koosnes tööst erinevate liikmesriikide ja nende kodanike arengutaseme erinevuste vähendamiseks.