Riskikaart on tööriist, mis kajastab ettevõtte praegust olukorda, samuti seda ümbritsevat majanduslikku, poliitilist ja sotsiaalset olukorda. Sel viisil tuvastame, millised aspektid võivad meie tegevust mõjutada ja kuidas neid lahendada.
Riskikaardid on ennetusvahendid. Need kaardid püüavad leida ettevõtte olukorra, võttes arvesse selliseid muutujaid nagu majandust, poliitilist ja sotsiaalset olukorda, mis ettevõtet ümbritseb. Nii on kaardi eesmärk välja selgitada, millised negatiivsed aspektid võivad ettevõtte majandustegevust mõjutada, võimaldades meil ette näha praeguseid ja tulevasi stsenaariume.
Riskikaardid on ärimaailmas laialdaselt kasutatavad tööriistad. Nii saab ettevõte teada riske ja rakendada ennetavaid meetodeid mõju piiramiseks.
Milleks on riskikaart?
Riskikaardi peamine eesmärk on sünteesida kogu teave, mis on seotud ettevõtte ebakindlusega. Sel viisil saame edasi töötada välja strateegiad, mille eesmärk on hajutada neid ebakindluse allikaid. Metoodika koosneb võimest töötada välja strateegiaid, mis suudaksid leevendada võimalikke praeguseid ja tulevasi kahjusid, samuti kokkupuudet.
Riskikaart on ärijuhtimise jaoks väga kasulik tööriist. Riskikaardid võimaldavad teada riske, millega ettevõte võib kokku puutuda nii praeguses kui ka tulevikus. Võttes arvesse mitmeid tegureid, nagu poliitiline, majanduslik ja sotsiaalne olukord, võime probleemi ennetada ja rakendada ennetusmeetodeid, mis püüavad piirata võimalikke negatiivseid mõjusid, mida need võivad vallandada.
Riskikaardi koostamise eesmärkide hulgas on järgmised:
- Kvantifitseeri riski tekkimise tõenäosus.
- Mõõtke iga riski potentsiaalset kahju.
- Tunne ettevõtte keskkonda.
- Suurendage üksuse turvalisust.
- Tea riske, mis võivad ettevõtet ohustada.
- Määra riskid, millega ettevõte silmitsi seisab.
- Tea vigu, mis võivad ettevõtet kahjustada.
- Tagage ettevõtte praegune ja tulevane jätkusuutlikkus.
Teiste hulgas on riskikaardil teada kõik ülalkirjeldatud aspektid, samuti lõputud tööriistad, mis võimaldavad meil ettevõtet põhjalikumalt tundma õppida.
Kuidas koostatakse riskikaart?
Kuigi see võib tunduda lihtsa ülesandena, on riskikaardi väljatöötamine üsna ulatuslik protsess. Lisaks on selleks vaja laialdasi teadmisi ettevõttest ja selle keskkonnast ning äristrateegiat. Ettevõttes on lõpuks vähe inimesi, kes tunnevad ettevõtet väga hästi, samuti selle keskkonda, mistõttu on riskide täielik hindamine keeruline.
Vajaliku väljaõppe korral on riskikaardi koostamine siiski võimalik. Selleks peame järgima mitmeid samme, mis võimaldavad meil seda teostada, aga ka objektiivselt ja ettevõtte strateegia jaoks kasulikul viisil.
Riskikaardi koostamine on ülesanne, mille võib kokku võtta järgmistes sammudes:
- Määratlege ja tuvastage riskid: Sel viisil peame kõigepealt mõtlema organisatsiooni, äri, ülesannete ja ka kriitiliste protsesside üle, mis ettevõttel on. Sel viisil saame teavet sünteesides hinnata haavatavusi, mis ettevõttel on sisemiste nõrkustena. Peame mõõtma kõiki tegureid väga üksikasjalikult, samuti kõiki tegureid, mis võivad neid kõiki mõjutada, vähendades ettevõtte suutlikkust praeguses ja tulevikus.
- Kvantifitseerida ja kvalifitseerida riske: See hindamine tuleb läbi viia koos väga range ja kriitilise analüüsiga. Pidage meeles, et eesmärk on kontrollida kõiki võimalikke riske. Seega, kui teame ettevõtte ekspositsiooni, samuti riski tekkimise objektiivset ja subjektiivset tõenäosust, saame need klassifitseerida ja seada esikohale need, mis meid kõige rohkem huvitavad, sõltuvalt sellest, mida peame ettevõtte poliitikas kõige olulisemaks.
- Hinnake riske ja seadke need tähtsuse järjekorda: Nende hindamiste ja analüüside abil on meil võimalik saada esimesed näitajad, mille alusel riske kvalifitseerida ja kvantifitseerida. Need on potentsiaalsed kaotused, mille võtame aluseks ajaloolistele seeriatele, mis võimaldavad meil ligikaudselt teha. Nagu ka KRI (Key Risk Indicator). Nii suudame saada näitajaid, mis teatud viisil võimaldavad riske objektiivsemalt hinnata, samuti neid prioriseerida.
- Täitke prioriseerimise maatriks: Kui kõik riskid on tuvastatud ja mõõdetud, jääb järgmiseks nende prioriseerimine. Selleks saame nende tõenäosuse ja võimalike kahjude põhjal klassifitseerida, seades esikohale need, mis vajavad kiiremat tegutsemist, samuti need, mis põhjustavad kõige rohkem potentsiaalset kahju. Nende klassifitseerimise jaoks klassifitseerime need värviliste rakkude maatriksisse, mis mõõdavad punasega, kui risk on suur; kollasega, kui me räägime keskmisest riskist; rohelise värviga, kui risk on väike.
- Strateegiate vastuvõtmine: Kui kõik riskid on kindlaks tehtud, samuti on nende prioriteedid seatud strateegia juurde. Teisisõnu, määratleme võimalikud strateegiad võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks, mida need riskid võivad meie ettevõttes põhjustada.
