Relvakaubandus viitab ebaseaduslikule relvade, nii tule, õhu kui ka mürskude, samuti laskemoona ja lõhkeainetega kauplemisele.
Relvakaubandus on ebaseaduslik kaubavahetus territooriumide vahel. Selles kaubanduses kaubeldakse peamiselt relvadega. Sõltuvalt relva tüübist ja määrusest varieerub karistus olenevalt sellest, kas tegemist on tulirelvadega, mürsku või õhku, samuti laskemoona või lõhkeainega.
Relvakaubandus on üks kõige tulusamaid, laialt levinud ebaseaduslikke turge, samuti võitlevad kõige rohkem erinevad organisatsioonid, näiteks ÜRO. Seda ei tohiks segi ajada relvakaubandusega. Mis on seaduse piires kaubandus, mille kaudu relvi territooriumide vahel kaubeldakse.
Relvakaubandus
Relvakaubandus on üks levinumaid ebaseaduslikke turge maailmas. Selle ettevõtte oletatav suur kasum on põhjustanud selle suure buumi kogu planeedil, põhjustades sellest, et sellest on saanud üks suurimaid ja enim külastatavaid ebaseaduslikke turge maailmas. Niisugune on tema kohalolek maailmas ja ka tekitatud kahju, mille Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on kirjeldanud relvakaubandust ühe esimese ohuna, mille vastu institutsioon võitleb.
Uimastikaubanduse järel on relvaturg maailmas kõige atraktiivsem ja tulusam ebaseaduslik turg. Me räägime summast, mis jääb vahemikku 170 kuni 320 miljonit dollarit, mis on selle ebaseadusliku turu kaudu teenitud. See summa on arv, mis jääb vahemikku 10–20% seaduslikust relvaturust. Teisisõnu, umbes viiendik relvaturust muudetakse ebaseaduslikuks.
Praegu liigub kogu maailmas umbes 650 miljonit relva. See arv kasvab igal aastal, kuna toodetakse igal aastal 8 miljonit rohkem. Lisaks toodetakse igal aastal umbes 16 000 miljonit kuuli, mis ka osa neist jõuavad ebaseadusliku relvakaubanduse turule.
Ebaseadusliku turu kontrollimiseks, vältides paljude selliste relvade sattumist salakaubaveoturule, lõi ÜRO selle reguleerimiseks lepingu. Seda lepingut nimetatakse relvakaubanduslepinguks. Seda lepingut propageerisid 2010. aastal organisatsiooni erinevad töörühmad, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogu. Leping jõustus 2014. aastal, seda toetas 153 riiki.