Maailmamajandus on viimastel aastakümnetel erilise tähtsusega mõiste, mis põhitasandil mõistab globaalset majandussüsteemi üleilmastununa ning riigitõkete ja piirideta.
Suurte majandusliitude loomine, nagu seda on Euroopa Liit, ning kaubanduslepingute ja erinevat tüüpi lepingute väljatöötamine paljude maailma riikide vahel on kahtlemata aidanud juriidilisi ja majanduslikke tõkkeid majandustegevuse teostamiseks teistes riikides on kohtade arv viimastel aastatel vähenenud.
Kontseptuaalselt on üleilmastumine tõsiasi ja samal ajal on muutunud ka maailma mõistmise viis. Varem viitasime riigi majandusele eraldi. Kuid aastate jooksul näeme majanduses midagi globaalset.
Globaalse majanduse tunnused
Globaalse majanduse mõistmiseks peame pöörama erilist tähelepanu selle omadustele:
- Sellised sektorid nagu rahandus, tootmine ja kaubandus on ise rahvusvahelistumise nähtust kogenud.
- Ettevõtted tegutsevad erinevatel territooriumidel kogu maailmas. Selliselt toimides mis tahes riigis seaduslikult ja kontrollitult.
- Tänu rahvusvaheliste turgude arengule ja majandusarengule on ettevõtted muutunud järjest suuremaks. Nii on suurte rahvusvaheliste ettevõtete puhul, mis on vohanud erinevates majandussektorites.
- Selles mõttes paistab silma ka kommunikatsiooni hüppeline paranemine. Ja sellega seoses Interneti peatamatu edasiminek, mis võimaldab meil olla ühendatud kõikjal planeedil.
Globaalse majanduse eelised ja puudused
Globaalse majanduse olemasolu aitab kaasa suurema hulga kaupade ja teenuste tarbimisvõimaluste olemasolule. Vähemalt võrreldes toodetega, mis oleksid piiravamate turgudega. Samal ajal on toodete hind globaliseerumisel madalam, kuna ettevõtted taotlevad tootmisel ja müümisel kõrgemat tõhusust.
Samamoodi on maailmamajanduse üks peamisi mõjusid olnud tootlikkustegurite ülekandmine suuremat tõhusust või kasumlikkust taotlevatesse maailma osadesse. Paljud ettevõtted on oma toodangu sisse andnud riikidesse, kus tööjõud on odavam. Mõnes mõttes kahjustades päritoluriikide töötajaid ja suurendades nende töötuse määra.
Teise võimalusena on sissetuleku ning tootlike ja tehnoloogiliste süsteemide osas vähem arenenud või arenenud geograafilised piirkonnad sattunud toorainete ekspluateerimise või röövimise probleemidesse, hoolimata sellest, et paljud neist muutuvad maailma tootmiskeskusteks.
Kooskõlas eelnevaga on kogu maailma majandused sunnitud seda tüüpi mõjude leevendamiseks ja uue rahvusvahelise raamistikuga kohanemiseks läbima ümberkujundamis- või ümberkorraldamisprotsessid. Ja sel viisil pääseda kõrgematele sissetulekutele ja seega ka elutingimustele.
Teine maailmamajanduse eriline puudus on suur sõltuvus, mis tekib kõikjal maailmas toimuvatest majanduslikest ja rahalistest muutustest. Näiteks võib tuhandete kilomeetrite kaugusel asuva elektrijaama plahvatus kergesti kajastuda meie elektriarves.