GATT (üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe) ehk tollitariifide ja kaubanduse üldleping on 1947. aastal allkirjastatud suur rahvusvaheline kaubandusleping. Kaubandustakistuste kõrvaldamise põhjal loodi GATT eesmärgiga edendada vabakaubandust; majanduskasvu edendamine kogu maailmas.
Vaatamata 1947. aastal allkirjastamisele kulus GATTi jõustumiseks kuni 1948. aastani. Selle eesmärk oli saavutada majanduslik jõukus vabakaubanduse edendamise, kaubandustõkete, näiteks tariifide, vähendamise ja kõrvaldamise kaudu. Selliste ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks ei võtnud GATT kohustust mitte ainult vähendada tariife ja muid kaubandustakistusi, vaid ka kohaldada kõigile toodetele sama kohtlemist.
GATTi päritolu
Teise maailmasõjaga pärast ja pärast 1944. aastal sõlmitud Bretton Woodsi lepinguid loodi IMF ja Maailmapank. Kuid maailmamajanduse uue kujunduse täiendamiseks oli vaja kokkulepet. Nii tekkis 1947. aastal Havannas toimunud ÜRO kaubanduse ja tööhõive konverentsi kuumuses üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe (GATT).
GATT ja selle voorudes saavutatud kokkulepped
GATT on aja jooksul arenenud, selle sisu üle peetakse läbirääkimisi erinevates voorudes. Järgnevates voorudes võetud meetmed on üksikasjalikult kirjeldatud allpool:
- Esimeses viies voorus otsustati tariifide taset vähendada. Nii rakendati toote suhtes kohaldatavaid tariifivähendusi viivitamata kõigi GATTile alla kirjutanud riikide suhtes.
- Kennedy ja Tokyo voorus käsitleti mittetariifsete tõkete kaotamist. Selles mõttes võeti meetmeid, et võidelda selliste kaupade dumpingu või müügi vastu, mida peetakse alla nende normaalväärtuse. Samuti toetati siseriiklike tööstusharude toetuste ja muude tõkete, näiteks tehniliste imporditõkete kaotamist.
- Tuleb märkida, et Uruguay voor oli eriti keeruline. Seega algas see 1986. aastal ja kestis 1994. aastani. WTO (Maailma Kaubandusorganisatsioon) sündis just selle vooru kaitse all. Kõigele sellele peame lisama, et lepingut laiendati ka sellistele toodetele nagu tekstiil ja toit, unustamata, et käsitleti ka intellektuaalset omandit. Lõpuks tuleb märkida, et lepingule allakirjutanud riikide vahel tekkida võivate võimalike kaubanduslike vaidluste lahendamiseks loodi mehhanism.
GATTi struktuur
Oma sisemise korralduse osas on GATT järgitud järgmiselt:
- Lepinguosaliste assamblee on institutsioon, millel on õigus või otsuste tegemise võime. Kokkulepete saavutamiseks on vaja saavutada kaks kolmandikku häältest.
- Erinevad riigid on nõukogus esindatud oma kaubandusministrite kaudu. Kuigi neil on hääleõigus, peab nende resolutsioonidel olema assamblee heakskiit.
- Komiteed käsitlevad erinevaid aspekte, nagu põllumajandus, tööstus, kaubandus ja areng, impordikvoodid ja kaubandusläbirääkimised.
- Töörühmade ülesandeks on uurida põhjalikult mis tahes tüüpi kaubandusega seotud probleeme, millega GATT silmitsi seisab.
Kokkulepet reguleerivad põhimõtted
Vabakaubandust soodustava suure rahvusvahelise lepinguna on GATTi inspireerivad või juhtivad põhimõtted järgmised:
- Mittediskrimineerimine: Sama kohtlemine kõigi kaupade puhul, olenemata nende päritolukohast või sihtkohast. Tuleb märkida, et mittediskrimineerimise põhimõte põhineb kahel sambal.
- Enim soositud riigi klausel: Mis tahes riigile antud tariifide või kaubanduslike soodustuste vähendamine kehtib ka ülejäänud lepingule allakirjutanud riikide kohta.
- Riiklik kohtlemine: Riigist toodete ostmise soodustamiseks ei ole võimalik kehtestada ühtegi tasu, mis muudab välismaised tooted kallimaks.
- Vastastikkus: Kui tariifivähendusi tehakse või kaubanduseeliseid antakse mõnele teisele riigile GATTi raames, tuleb neid küsimusi käsitleda vastastikku.
- Avatud turg ja aus konkurents: See tähendab igasuguste subsiidiumide kaotamist riiklikele ettevõtetele, samal ajal kui võidelda dumpingu või kaupade müümisega tavapärasest madalamate hindadega.