Avalik tegu - mis see on, määratlus ja mõiste

Lang L: none (table-of-contents):

Avalik tegu - mis see on, määratlus ja mõiste
Avalik tegu - mis see on, määratlus ja mõiste
Anonim

Avalik akt on notariaalne dokument, millega leping või õigusakt dokumenteeritakse.

See tähendab, et avalik akt on dokument, mille kaudu notar tõendab sündmust, näiteks lepingu allkirjastamist. Seega vaatab ta läbi selle sisu ja jättes tõendid selle olemasolu kohta ning selle allkirjastamise hetkel (notari ja osalejate poolt).

Avalik akt sisaldab ühte või mitut avaldust inimestelt, kes on kõnealuse lepingu osa või tegutsevad.

Notar peab omalt poolt nõudma rea ​​dokumente, mida tavaliselt nõutakse juriidilise nõudena, näiteks lepingupoolte isikut tõendavad dokumendid.

Seega annab notar avalikule aktile alla kirjutades kõnealusele asjaolule õigusliku kehtivuse, jättes selle osalejate suurema turvalisuse huvides protokolli. Lisaks saab registreerimise vajaduse korral teha avalikesse registritesse.

Tuleb märkida, et avaliku akti allkirjastamisel peavad olema kohal kõik asjaosalised või selle puudumisel peab olema kohal keegi, kes saab tegutseda huvitatud isiku vastava esindajana.

Teine viis avaliku teo selgitamiseks on see, et see tähendab eradokumendi avalikustamist. Seda notari allkirja kaudu.

Faktid, mis tavaliselt nõuavad avalikku tegu

Mõned faktid, mis tavaliselt nõuavad avalikku tegu, on:

  • Kinnisvara ost ja müük.
  • Korporatsiooni või ettevõtte põhikiri.
  • Pärandi määramine.
  • Hüpoteegi allkiri.

Erinevus avaliku akti ja notariaalakti vahel

Avaliku ja notariaalakti vaheline erinevus seisneb selles, et esimesel on õiguslik jõud ja seda saab vaidlustada ainult kohtu kaudu.

Seevastu notariaalakt tähendab juriidilisi fakte või toiminguid (ja mitte lepinguid). Need võivad olla tühistatavad ja neid ei registreerita avalikes dokumentides. Viitame näiteks dokumendi olemasolu deklaratsioonile.

Avaliku teo osad

Avalikul aktil on kolm peamist osa. Esiteks sissejuhatus, kus ilmuvad notari ja osalejate andmed ning vastav kuupäev.

Teiseks sisaldab dokumentaalosa kahte osa. Üks käsiraamat, kuhu on lisatud eelkäijad ja huvitatud isikute avaldused, ning teine ​​seadme fragment, kus on toodud juhtumi lahendused.

Kolmandaks osaks on järeldus, mis lõpeb notari ja osalejate allkirjadega.