Staatiline ökonomeetriline mudel on ökonomeetriline mudel, milles selgitavad muutujad ei esita viiviseid.
Staatilise ökonomeetrilise mudeli mõiste eristusena dünaamilisest ökonomeetrilisest mudelist on mõistlik aegridade andmetega. Teisisõnu, on mudeleid, mille selgitused on mahajäänud: dünaamilised ökonomeetrilised mudelid. Ja teisest küljest on mudeleid, mille selgitavate muutujate mahajäämus puudub: staatilised ökonomeetrilised mudelid. Nüüdsest on see staatiline ökonomeetriline mudel, millele me alati viidame.
Selles mõttes tuleb selle termini mõistmiseks kõigepealt selgitada ökonomeetrilise mudeli olemust. Ja teiseks, staatilise mõiste saab kirjutada selgelt ja lühidalt.
Ökonomeetriline mudel
Staatiline ökonomeetriline mudel on selline, kus kõik selgitavad muutujad sisaldavad andmeid samal ajahetkel. See tähendab, et sellel on vorm:
Nagu kõik ökonomeetrilised mudelid, sisaldab see mudel järgmisi muutujaid:
Y: See on selgitatud muutuja. See võib olla ükskõik milline majanduslik muutuja, mida kavatseme ennustada, hinnata või selgitada.
Null beeta: See on võrrandi konstantne termin, sellel pole majanduslikku tähendust. Selle lisamine võrrandisse on matemaatilistel põhjustel.
Beeta üks: See on koefitsient, mille väärtus selgitab seost, mis seletaval muutujal x1 on seletatud muutuja Y-ga.
X1: Nagu oleme varem öelnud, proovib muutuja Y käitumist seletada üks muutujatest.
Kaks beetaversiooni: See on koefitsient, mille väärtus selgitab suhet selgitava muutuja x2 ja muutuja Y kõikumise vahel.
X2: See on teine muutuja, mis püüab seletada Y käitumist.
Alaindeks 't': viitab ajale. See alaindeks võib hästi võtta teatud aasta või kuu väärtused. Hiljem näeme näites juhtumit, mida rakendatakse majanduslikule reaalsusele.
Sellega seoses tasub mainida, et selle kontseptsiooni (staatilise ökonomeetrilise mudeli) nõuetekohaseks mõistmiseks ja assimileerimiseks on oluline omandada mõisted: ökonomeetriline mudel ja regressioonimudel.
Staatiline kontseptsioon
Nüüd, kui on olemas selge ökonomeetrilise mudeli kontseptsioon, tasub valgustada mõistet "staatiline". Staatiliste mudelite puhul ei ole selgitustes viivitusi. Mida see tähendab, et viivitusi pole? See tähendab, et kui muutuja Y on 1. aasta andmed, siis X1 ja X2 andmed on ka sama aasta 1. aasta andmed. Samamoodi, kui tahame selgitada muutuja Y väärtust 2. aasta, siis kasutame X1 ja X2 andmeid aastast 2. See tähendab sama aasta andmeid.
Staatilise ökonomeetrilise mudeli näide
Oletame, et meil on ökonomeetriline mudel, mis püüab selgitada riigi sisemajanduse koguprodukti (SKP). Selle selgitamiseks kasutame selgitavate muutujatena kaht töötuse määra ja tööstustoodangu indeksit. Näite lihtsustamiseks töötame indeksitega.
Kõnealune mudel oleks matemaatiliselt järgmine:
SKP: See on selgitatud muutuja, see esindab sisemajanduse kogutoodangu indeksit.
Desem: See on esimene selgitav muutuja, see viitab riigi töötuse indeksile.
Prod: See on teine selgitav muutuja ja see on selle riigi tööstustoodangu indeks.
t: Esindab vaatlusaastat
Kui mudel on arvutatud, kujutame ette, et koefitsiendid on järgmised:
Eelnevat arvesse võttes, miks me teame, et see on staatiline ökonomeetriline mudel? Kuna kõik muutujad leitakse samal ajahetkel: 't' hetk.
Järgmisena näeme mitmeid näiteid, kuidas mudelit tõlgendada:
Näide 1
See tähendab, et 1980. aasta SKP indeks on seletatav selle võrrandi ja selle väärtustega. See tähendab, kui hoida kõike muud konstantsena, kui töötuse muutuja oleks 1980. aastal ühe ühiku võrra suurem olnud, oleks SKP muutujat vähendatud 0,36 ühiku võrra (pange tähele selle ees olevat miinusmärki).
Teiselt poolt, kui hoida kõike konstantsena, kui samal samal 1980. aastal oleks tööstustoodang selle esitatava väärtuse asemel esitanud veel ühe ühiku, oleks SKP muutuja 1980. aastal suurenenud 0,68 ühiku võrra.
Näide 2
See tähendab, et 1985. aasta SKP indeks on seletatav selle võrrandi ja selle väärtustega. See tähendab, kui hoida kõike muud konstantsena, kui töötuse muutuja oleks olnud suurem ühik 1985. aastal, oleks SKP muutujat vähendatud 0,36 ühiku võrra (pange tähele selle ees olevat miinusmärki).
Teiselt poolt, kui hoida kõike konstantsena, kui samal aastal 1985 oleks tööstustoodang selle esitatava väärtuse asemel esitanud veel ühe ühiku, oleks SKP muutuja 1985. aastal suurenenud 0,68 ühiku võrra.
Lõppkokkuvõttes jõuame nende kahe viimase näite põhjal selge järelduseni. Ükskõik millist aastat soovite mudelis näha, sisaldavad selgitavad muutujad sama aasta andmeid selgitatud muutujaga. Teisisõnu, kõigi muutujate väärtused, nii selgitatud kui ka selgitavad, leitakse samal ajahetkel.
Soovitatav on lugeda: dünaamiline ökonomeetriline mudel
Matemaatiline mudel