ÜRO (ÜRO)

Lang L: none (table-of-contents):

ÜRO (ÜRO)
ÜRO (ÜRO)
Anonim

ÜRO organisatsioon on rahvusvaheline institutsioon, mille peamine eesmärk on säilitada maailmas rahu. 1945. aastal tekkinud eesmärk on edendada riikide vahelist mõistmist ja kaitsta inimõiguste austamist.

Hoolimata Rahvasteliidu kui ÜRO eelkäija ebaõnnestumisest, oli maailmas rahu säilitamiseks vaja institutsiooni. Teine maailmasõda oli vaevu lõppenud ja 24. oktoobril 1945 kirjutas ÜRO põhikirjale alla 51 riiki.

Varsti, 1948. aastal, edendati ÜRO kaitse all inimõiguste ülddeklaratsiooni. See oli kõigi inimeste sotsiaalsete, poliitiliste, tsiviil-, majanduslike ja mittediskrimineerimisõiguste kogum, mida tuleb kaitsta ja austada.

Kuigi ÜRO ülesanne on vältida relvakonflikte, pole ta seda eesmärki alati saavutanud. Rahu säilitamiseks on aga mitmel korral paigutatud ÜRO vägesid, tuntud kui siniseid kiivreid.

Teisalt ei ole ÜRO missioonid piirdunud rahutegemise ja julgeolekuga. Seega on see oma töö osana taganud ka demokraatlike institutsioonide nõuetekohase toimimise.

Konfliktid ja probleemid, millega ÜRO peab silmitsi seisma, on muutunud, seetõttu on institutsioon tegelenud uute väljakutsetega, nagu säästev areng, keskkonnakaitse, võitlus vaesuse vastu, tuumadesarmeerimine, terrorismivastane võitlus ning uimasti- ja relvakaubandus.

Elundid

Vastavalt ÜRO põhikirjale on see suurepärane rahvusvaheline institutsioon korraldatud järgmiste organite ümber:

  • Peaassamblee esindab kõiki riike, mis moodustavad ÜRO. See kohtub igal aastal ÜRO peakorteris New Yorgis. Selle funktsioonide raames käsitletakse selliseid küsimusi nagu rahu ja julgeolek, rahvusvaheline koostöö ja eelarve.
  • Suure tähtsusega kokkulepete saavutamiseks on vajalik, et kaks kolmandikku annaks oma toetuse, kui aga tegemist on muud tüüpi küsimustega, piisab lihtsa enamuse saavutamisest.
  • Julgeolekunõukogu koosneb 15 riigist, millest 5 on alalised (Hiina, Venemaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia) ning neil on vetoõigus. Selle ülesanne on töötada rahu säilitamise nimel, tuvastada ohud, edendada konfliktide rahumeelset lahendamist ja, kui olukord seda nõuab, lubada kasutada jõudu või kehtestada sanktsioonid.
  • Majandus- ja sotsiaalnõukogu tegeleb keskkonna, säästva arengu ja majandusega seotud küsimustega. Nendele küsimustele vastamiseks tõstatatakse programme ja ettepanekuid tegevuseks.
  • Rahvusvaheline kohus, mis asub Haagis, lahendab rahvusvahelise õiguse kohaselt riikide vahelisi konflikte või vaidlusi.
  • Sekretariaati juhib sekretär ja tal on tuhandeid töötajaid erinevatest riikidest. Sekretär täidab haldusdirektori rolli, samal ajal kui ÜRO töötajad vastutavad erinevate rahuvalvemissioonide arendamise eest.

Kuidas rahastatakse ÜROd?

ÜRO saab oma rahalised vahendid tänu liikmesriikide panusele, unustamata ka teiste organisatsioonide, inimeste või ettevõtete panust.

Tuleb märkida, et ÜRO kehtestab oma liikmetele ka kohustuslikud sissemaksed. Need sissemaksed määratakse vastavalt sissetulekule iga riigi elaniku kohta. Kui riik ei maksa ÜRO-le oma sissemakseid, võidakse temalt võtta õigus hääletada assamblees. Selle saavutamiseks peavad ootel olevad sissemaksed olema võrdsed või suuremad kui sissemaksed, mille oleksite pidanud tegema eelmise kahe aasta jooksul.

Kuid kuidas kasutab ÜRO oma rahalisi vahendeid? Tavaline eelarve võimaldab rahastada sekretariaadi haldus-, büroo- ja igapäevakulusid. Seevastu rahutagamisoperatsioonide eelarve võimaldab rahastada ÜRO rahvusvahelisi missioone.