Vertikaalne võrdsus on põhimõte, mille kohaselt erinevas majanduslikus olukorras olevaid inimesi tuleks kohelda erinevalt. See kehtib peamiselt maksuvaldkonna kohta.
Teisisõnu, vertikaalse omakapitali mõiste kohaselt peaks suurema maksustamisvõimega üksikisikute suhtes olema suurem maksukoormus.
Osamaksevõimet saab mõõta üksikisiku sissetulekute ja varade järgi. Siiski on teiste võimalike diferentseerumismuutujate, näiteks asukoht, juurdepääs põhiteenustele.
Võime järeldada, et erinevalt horisontaalse võrdsuse põhimõttest, mis põhineb mittediskrimineerimisel, põhineb vertikaalne võrdsus proportsionaalsusel. Seega peaksid need, kes saavad rohkem sissetulekuid, maksma rohkem makse.
Teisisõnu soovitakse, et maksusüsteemil oleks ühiskonnas rikkuse ümberjagamise mõju. Seega taotletakse suuremat õiglust.
Vertikaalse omakapitali näide
Maksusüsteem rakendab vertikaalset omakapitali, kui see üritab näiteks rühmitada inimesi teatud tunnuste alusel.
Seega saab üksikisiku tulumaksu puhul seda maksustada erinevates jaotistes. Näiteks need, kes teenivad vähem kui 5000 eurot, peavad maksma 15%, kuid need, kes saavad selle palga üle 30%.
Igal juhul täheldatakse progresseeruvate maksude puhul üldiselt vertikaalset võrdsust. Need tõstavad maksukoormust, seda suurem on maksumaksja majanduslik võimekus.
Vastupidi, need regressiivsed maksud ei vasta vertikaalsele omakapitalile. See juhtub näiteks käibemaksuga. Sel juhul peame arvestama, et madalama sissetulekuga inimesed kulutavad suurema osa oma palgast tarbimisele. Seetõttu moodustab nende makstud käibemaks suurema osa nende sissetulekust. Seda võrreldes suurema ostujõuga inimestega.
Kujutame ette, et meil on ühelt poolt subjekt A, kes teenib 2000 eurot ja tarbib 1800 eurot kuus. Seega, kui käibemaks on 18%, on selle maksu eest makstav summa 324 eurot.
Teiselt poolt teenib subjekt B 5000 eurot ja tarbib 2500, seega on tasumisele kuuluv käibemaks 450 eurot. See näitaja on absoluutarvudes suurem kui A.
A poolt tasutud käibemaks moodustas aga 16,2% tema sissetulekust, B puhul aga 9% sissetulekust. Seetõttu mõjutab austusavaldus A-d rohkem kui B-d, näidates midagi täiesti vastupidist sellele, mis oleks vertikaalne omakapital.