Ükskõiksuse kõverad - mis see on, määratlus ja mõiste

Ükskõiksuskõver on graafik, mis näitab kahe kombinatsiooni erinevaid kombinatsioone, mis annavad inimesele sama rahulolu ja mida eelistatakse teistele kombinatsioonidele.

Kui rääkida kahest indiviidi suhtes ükskõiksest võimalusest, siis need kaks neid esindavat punkti asuvad samal ükskõiksuskõveral. Kui liigute kõverat mööda ühes suunas, olete nõus vastu võtma rohkem pliiatseid vähemate pliiatsite eest; Ja kui te lähete teist teed, olete nõus vastu võtma rohkem pliiatseid ja vähem pliiatseid. Kuid selle kõvera mis tahes punkt annab teile sama rahulolu.

Kõver, millele viitame, ei peegelda ei rohkem ega vähem eelistusi kaubapaaride vahel ning sellel pole midagi pistmist raha ega hindadega. Lisaks on ükskõiksuskõveral igal punktil erinev rahaline väärtus, kuid rahulolu aste on identne.

Ükskõiksuskõverate graafiline esitus

Selle taga on lihtne küsida üksikult, millist kombinatsiooni kaupadest ta eelistab, näiteks: 10 pastakat ja 5 pliiatsit; 15 pliiatsit ja 3 pliiatsit; või 20 pliiatsit ja 2 pliiatsit. See isik on ükskõikne neist kolmest võimalusest ükskõikne. Pange tähele, et kui üks variant suureneb, väheneb teine. Ja kuna meil on palju ühte ja natuke teist, siis hindame seda, mis meil on kõige vähem (tavalise kaubaga). Näite jätkamisel, kui alustame esimese korviga (5 pliiatsit ja 10 pliiatsit), vajab see 5 pliiatsi saamiseks veel 2 pliiatsit. Kuid järgmises etapis, kuna tal on alles ainult 3 pliiatsit, peavad nad, kui tahame, et ta ükskõikseks jääks, talle ühe pliiatsi eest 5 pliiatsit andma.

Samamoodi, kui inimesel on võimalus pliiatsite arvu suurendada ilma pliiatsite arvu vähendamata, tähendab see, et nad on nüüd uuel ükskõiksuskõveral, mis on eelmisest kasulikum. Sellepärast näidatakse, et saab joonistada lõpmatuid ükskõiksuskõveraid, moodustades nn ükskõiksuskõverate kaardi.

Teisalt mõõdab ükskõiksuskõvera kalle nende pliiatsite arvu, millest inimene on nõus uue pliiatsi saamiseks loobuma. Selle nõlva tehniline termin on asendamise piirmäär, mis näitab kauba kogust, ilma milleta üksikisik tahab teha veel ühe teise ühiku vastu.

See suhe suureneb või väheneb sõltuvalt tarbija juba olemasolevast kauba kogusest. Kuna ükskõiksuskõvera mööda liikudes suurendame ühe kauba kogust, on muutuse kompenseerimiseks vaja järjest vähem muud kaupa; sel põhjusel muutub kõvera kalle üha lamedamaks. Seda tuntakse kui asenduse marginaali vähenemist.
Selles mõttes ei tohiks unustada, et tarbija kaupu piirab nende sissetulek või teisisõnu kehtivad neile eelarvepiirangud. Põhimõtteliselt võib tarbija kogu oma raha kulutada pastakatele või pliiatsitele. Kuid selle eelarvepiirangu kalle mõõdab kiirust, millega see tarbija saab hüvitada ühe kauba teisele, ning selle annavad mõlema kauba suhtelised hinnad. See tähendab, et eelarvepiirangu määravad nii tarbijate sissetulekud kui ka kaupade suhtelised hinnad.