Kasumlikkus - mis see on, määratlus ja tähendus

Lang L: none (table-of-contents):

Anonim

Kasumlikkus viitab investeeringule saadavatele või saadavatele hüvedele.

See on väga oluline mõiste nii investeerimis- kui ka ärivaldkonnas, sest see on hea näitaja investeeringu arengust ja ettevõtte võimest tasuda kasutatud rahalisi ressursse.

Saame eristada majanduslikku ja rahalist tasuvust.

Majanduslik tasuvus (RE)

See viitab ettevõtte keskmisele kasumile kõigi tehtud investeeringute kohta. See on esitatud protsentides ja tõlgitakse järgmiselt: kui ettevõtte kasumlikkus ühe aasta jooksul on 10%, tähendab see, et see on teeninud 10 eurot iga investeeritud 100 euro eest.

Majanduslik kasumlikkus võrdleb saadud tulemust ettevõtte tegevuse arenguga investeeringutega, mille oleme selle tulemuse saamiseks teinud. Saame tulemuse, millest me pole veel intresse, kulusid ega makse lahutanud. See on üldtuntud kui EBITDA.

Ettevõtte majandusliku tasuvuse arvutamiseks ja iga investeeritud rahaühiku saavutatud tulu tundmaõppimiseks kasutatakse varade tootluse suhet ehk ROA-d (ingl.. Selle tulemus on kasumimarginaali korrutamine vara käibega, see tähendab marginaal, mille saame toote või teenuse müügist selle müümise ajaks.

Nagu iga tegevus, peab ka iga ettevõte oma majandusliku kasumlikkuse suurendamiseks kasutama oma äri jaoks parimat strateegiat. Üks viis majandusliku tasuvuse suurendamiseks on müügihindade tõstmine ja kulude vähendamine, kuigi nagu me oleme öelnud, ei saa seda rakendada kogu majandustegevuse puhul.

Näiteks kui me seisame silmitsi ettevõttega, mis seisab silmitsi suure hinnakonkurentsiga, ei saa ta hindu tõsta, vaid peab suurendama müüki. Meenutagem, et majanduslik tasuvus saadakse kahest muutujast: kasumimarginaal ja müügi arv. Kui me ei saa marginaali tõsta, peame suurendama müügi arvu.

Finantskasum

Teiselt poolt viitab rahaline tasuvus kasule, mida saavad ettevõtte kõik partnerid, st kasuks, kui nad on teinud pingutusi sellesse ettevõttesse investeerimiseks. See mõõdab ettevõtte võimet teenida oma fondidest tulu. Seetõttu on see aktsionäridele ja omanikele lähem meede kui majanduslik tasuvus.

Suhe selle arvutamiseks on kapitali suhe, mida tavaliselt nimetatakse rahaliseks kasumlikkuseks või investeeringutasuvuseks (ROE). Arvestuse mõttes on ettevõtte puhaskasumi ja puhasväärtuse suhe olemas.

Rahalise tasuvuse parandamiseks on kolm võimalust: marginaali suurendamine, müügi suurendamine või varade vähenemine või võla suurendamine, et varade ja omakapitali vaheline jaotus oleks suurem.

Rahalise tasuvuse ja majandusliku tasuvuse erinevus

Majanduslik tasuvus (RE) erineb rahalisest tasuvusest (RF). Majanduslik kasumlikkus võtab arvesse kõiki tasuvuse loomiseks kasutatud varasid. Seevastu rahalises tasuvuses võetakse arvesse ainult kasutatud omakapitali summat. Teisisõnu, RF arvutamisel välistame võlad.

Seega saame järgmise valemi abil luua seose mõlema tootluse vahel, määrata reaalse finantstootluse ja omandada ettekujutused, kui finantsvõimendus on ettevõtte jaoks positiivne või negatiivne:

RF = RE (RE + k (1-t)) x D / RP

  • RF: rahaline tasuvus.
  • RE: majanduslik tasuvus.
  • K: võla maksumus (intress)
  • t: maksud
  • D: ettevõtte kogu võlg või vastutus
  • RP: omavahendid

Kui RE on suurem kui võlakulu (k), on finantsvõimendus positiivne ja RF on suurem kui RE. Teiselt poolt, kui võla maksumus on suurem kui RE, on negatiivne võimendav mõju ja RF on väiksem kui RE. Vaatame neid kahte näidet:

Pealegi, mida suurem on võlg (D), mida kasutatakse investeeringu finantseerimiseks, seda suurem on finantsvõimendus ja seetõttu suurem ka RF võrreldes RE-ga. Samamoodi on madalam rahaline tasuvus, kuid kasumlikkus võib olla suurem tänu finantsvõimendusele. Kui ettevõte ei kasuta võlga, on RE võrdne RF-ga.

Sotsiaalne tasuvus

Samuti ei tohi unustada sotsiaalse tasuvuse mõistet. See viitab eelistele, mida ettevõte saab ettevõtte projektist või investeeringust. See ei sõltu majandusliku tasuvuse kontseptsioonist, kuna projekt võib olla sotsiaalselt kasumlik, kuid mitte majanduslikult tasuv investorile. Tavaliselt on see mõiste, mida rakendatakse ühiskonna infrastruktuuride ehitamisel. Näiteks on tee ehitamine sotsiaalselt tulus, kui kodanikud säästavad uue, mitte teise tee kasutamisega aega, mugavust ja hinda.