Ettevõtte väline finantseerimine on vahend, mille abil ta peab täitma oma maksekohustusi või tegema tootlikke investeeringuid ettevõtte suurema kasvu jaoks aja jooksul püsivalt.
Väline finantseerimisring peab alati olema aktiivne ja see ei sõltu ettevõtte omavahenditest ega reservidest. Ideaalne ärimudel on selline, mis ühendab sisemise ja välise finantseerimise õiglase jaotuse protsendid.
Suure välisfinantseerimisega ärimudel võib lisaks märkimisväärsele sõltuvusele välistest teguritest, kelle maksevõime võib olla piiratud, kaasa tuua võimenduse ja ülemäärase võlgnevuse. Samal ajal võib välisfinantseerimise ühtne mudel, millel on väga suur kapitali jaotuse protsent välisfinantseerimisel, kaasa tuua väga olulisi kulusid, kuna selle rahastamise saamiseks tuleb maksta lisakulusid.
Ettevõtte finantseerimise leiab bilansist lühi- ja pikaajaliste kohustuste kategoorias, kus eristatakse vastavalt lühi- ja pikaajalisi võlgu ning mis vastab välistele ressurssidele.
Ettevõtte välise finantseerimisega seotud vahendid ja agendid
Ettevõtet saab rahastada järgmistel viisidel:
- Finantsüksuste, näiteks pankade või hoiupankade juurdepääsu kaudu krediidile.
- IPO ja ettevõtte aktsiate või osaluste müük.
- Ühisettevõtte moodustamise kaudu teise ettevõttega, kes on huvitatud äris osalemisest.
- Välisinvestorite panused ettevõttesse, kes investeerimisprojektis loob.
- Kapitali suurendamine.
- Välisfinantseerimist meelitavate dividendide loomine.
- Võlaemissioonid makstakse atraktiivse intressimääraga.
- Liising või rentimine on rendileping ostuvõimalusega.
- Kinnitamine või faktooring on finantseerimisallikas, mis võimaldab hankida viivitamatult klientide võlgadelt arvestatud rahalisi vahendeid.