Audititehnikad - mis see on, määratlus ja mõiste

Lang L: none (table-of-contents):

Anonim

Audititehnikad on protseduurid ja metoodikad, mille vastutav isik (audiitor) rakendab organisatsiooni hindamiseks või analüüsimiseks (auditeerimiseks).

Ärivaldkonnas laialdaselt laiendatud audititehnikate loetelu on seotud erinevate lähenemisviiside või metoodikatega, mida audiitor oma töös rakendab.

See hõlmab kõiki lähenemisi, mida professionaalne audiitor oma töö tegemisel kasutab. Lisaks on need tingimuslikud ja kohandatavad erinevat tüüpi ettevõtetele või organisatsioonidele, mis on selle analüüsiprotsessi objektiks.

Selles mõttes on auditi töö tehnikatel selgelt formaalne olemus, kuna need moodustavad järelduste ja hinnangute ettevalmistamiseks vajaliku analüüsi- ja uurimismeetodi. Lisaks reguleeritakse neid paljudes riikides õigusaktidega.

Analüütiline meetod

Auditi tehnikate omadused

Sõltumata analüüsitava auditi tüübist on rakendatavatel auditimeetoditel mitmeid funktsioone, mida tuleb arvestada:

  • Neil on formaalne olemus, kuna nad moodustavad audiitori harjumuse analüütiliste protseduuride konfiguratsiooni kaudu.
  • Need on rakendatavad igat tüüpi ettevõtetele või asutustele, kuna audiitori metoodika hõlmab tööriistu ja tavasid, mida saab rakendada paljudes valdkondades.
  • Need keskenduvad peamiselt äritegevuse konkreetsetele punktidele või faktidele: majandustegevus, peamiselt ressursside kasutamine ja finantsaruanded.
  • Nende meetodite rakenduslik kombinatsioon määrab auditiprotseduuri.

Auditi tehnikate tüpoloogiad

Arvestades selle praktilist rakendamist, on võimalik leida erinevaid tüpoloogiaid audititehnikate valdkonnas.

See eristamine aitab samal ajal hinnata nende erinevaid kasutusviise audiitori igapäevases praktikas. Seega on võimalik neid liigitada järgmiselt:

  • Hindamine või üldine uuring: See võimaldab laiaulatuslikult hinnata hinnatud organisatsiooni olemust ja ka tulemuslikkust seoses põhitegevusega.
  • Analüütiline motivatsioon: Hindamistöös on üksikasjalikumaid lähenemisviise, mis on suunatud konkreetsematele etappidele või segmentidele. Selle ilmekaks näiteks võiks olla ettevõtte igapäevase raamatupidamise uurimine või ammendav jälgimine.
  • Varude kontroll ja hindamine: On analüütilisi ülesandeid, mis on suunatud varude kontrollimisele ja analüüsimisele. Nad keskenduvad ettevõtte varade jälgimisele, kaupade ladustamisele või varude kasutamisele.
  • Ametlik valideerimine: Audiitoril on erinevad meetodid või tehnikad ettevõtte esitatud erinevate suhtarvude või tulemuste kinnitamiseks ja kinnitamiseks. Teisisõnu on olemas audititehnikad, mis on keskendunud raamatupidamistoimingute või sündmuste tõestamisele.
  • Ettevõtte andmete kogumine: Uuringute, intervjuude või organisatsiooni personali jälgimise kaudu kogub audiitor oma järelduste tegemiseks uusi analüüsiandmeid.
  • Praktiline hindamine: Lisaks finantsandmetele või esitatud majandussuhete hindamisele täidavad audiitorid sageli ettevõtte igapäevase tegevuse ja protsesside jälgimise ülesandeid.
  • Kontrollide läbiviimine: Arvulises ja sisemiselt majanduslikus aspektis peab audiitoril olema aritmeetilised arvutusmeetodid. Selle eesmärk on auditi käigus saadud andmete kontrollimine ja empiirilise kehtivuse tagamine.
  • Sertifikaat kolmandate isikute vastu: Iga auditiprotsess lõpeb ametlike järelduste loomisega, mis tuvastavad vaadeldava üksuse tugevad ja nõrgad küljed. See tähendab, et sellise töö kohta koostatakse sertifikaadid auditiaruannete vormis.