Riigieelarved

Riigi üldeelarved on riigi eelarveaasta kulude ja tulude prognoos. See kulude ja tulude prognoos kogutakse dokumendis, mida parlamendis seadusena töödeldakse.

Enne kui valitsus hakkab eelarveid koostama, peavad avalik-õiguslikud isikud esitama neile ühe aasta jooksul erinevate kulude ja tulude kava.

Nende dokumentide põhjal hakkab valitsus koostama järgmise eelarveaasta üldist prognoosi, st koostama riigieelarved. Kui valitsus on eelarved koostanud, peab ta need esitama parlamendile arutamiseks ja kinnitamiseks.

Riigieelarvete sisu

See on sisu, mida riigieelarve peab sisaldama vähemalt:

• Eelarveaasta jooksul saavutatavad majanduslikud eesmärgid.
• Iga avaliku sektori koosseisu kuuluvate üksuste ja ettevõtete üksikasjalikud kulud ja tulud.
• Majanduspoliitika, mida viiakse ellu seatud eesmärkide saavutamiseks.

Riigieelarve koostamise etapid

Need on eelarvete koostamise ja täitmise kõige tüüpilisemad etapid:

1. ettevalmistus: Valitsus kogub pädeva ministeeriumi (üldjuhul majandus- ja rahandusministeerium) kaudu avalik-õiguslike üksuste aruandeid ja koostab riigi majandusvajaduste realistliku prognoosi.
2. Arutelu ja heakskiit: Valitsusel on kohustus esitada eelarved parlamendis, et neid arutataks, muudatusettepanekud esitataks nende muutmiseks ja lõpuks need kinnitataks.
3. Täitmine: Rakendada kavandatud meetmeid tulude kogumiseks ja kavandatud kulutuste tegemiseks.
4. Sekkumine ja kontroll: Riigiasutus on kohustatud kontrollima riiklikke kulutusi ning võtma vastutuse kogumise eest. Kontrollfunktsioon viiakse läbi eelarvete kehtimise ajal.

Eelarve puudujääk ja eelarve ülejääk

Eelarvetesse võetakse nii maksud kui ka avaliku sektori tehtavad toimingud.

Kui kulud ületavad sissetulekut, räägime eelarve puudujäägist. Kui aga sissetulek ületab kulusid, seisame silmitsi nn eelarve ülejäägiga. Teisest küljest, kui sissetulek oleks võrdne kuludega, on see eelarve tasakaalu olukord.