Äri- või kaubandusleping on leping, mille kaks või enam riiki sõlmivad rahvusvahelise õiguse kaitse all ning mille eesmärk on parandada oma suhteid majanduslikus mõttes ja kaubavahetust.
See tööriist on väga levinud olukordades, kus erinevad rahvad püüavad luua omavahelise koostöö mudelit. Sageli püütakse kaubanduslepingus saavutada kahe piirkonna vahel tolli- või maksuküsimustes kokkulepe toodete ja tooraine impordi ja ekspordi majandusvaldkonnas.
Muud olulised aspektid, millele seda tüüpi lepingud keskenduvad, on piirikontroll, kaubad, millele seda tüüpi meetmed kuuluvad, või valuuta, millega riikidevaheline kaubavahetus toimub. Teisalt on lepingus erilist tähtsust ka majandus- ja kaubandustegevusest tulenevate probleemide lahendamise eest vastutava kohtualluvuse kindlaksmääramine.
Seda tüüpi rahvusvaheliste lepingute koostamist järgiv üldine suund on sidusettevõtete kaitse kolmandate isikute vastu, luues samal ajal kauba, teenuste või kapitali vaba sisenemise ja ringluse suhte. Teisisõnu, riik A rakendab riigi B ekspordi suhtes vähem protektsionistlikku poliitikat ja vastupidi.
Riikidevaheliste kaubandussuhete ühtlustamine käsitleb ülalnimetatud muutujaid ja võib paljudest teguritest sõltuvalt jõuda erineva keerukustasemeni. Üks neist on allakirjutanud riikidele kättesaadav majanduslik suveräänsus. Näiteks selleks, et Hispaania saaks sõlmida kindla kaubanduslepingu riigiga, peab ta kõigepealt teavitama ja ootama positiivset reageeringut Euroopa Liidule, kellele ta oma liikmelisusega andis erinevad volitused (osa oma majanduslikust suveräänsusest).
Kaubanduslepingu tüübid
- Rahvusvaheline koostöö. Mitmed riigid loovad suhte, mille kaudu nad taotlevad teatavaid ühiseid eesmärke solidaarsusabi osas ja oma süsteeme oluliselt muutmata.
- Osaline reguleerimisala leping. Selle lepingu kaudu otsustavad osalevad riigid kaubanduspiirangute selge vähendamise, et soodustada omavahelisi majandustehinguid.
- Vabakaubandusleping. See leping keskendub kaubandustõkete kaotamisele riikide piiritletud tsoonis või piirkonnas, püüdes oma majanduse vahel suuremat ühtlustamist.
- Tolliliit. See on vabakaubanduslepingu järgmine samm, kuna see hõlmab ühise välistariifi lisamist liidu liikmete vahel kolmandate isikute vastu.
Ühisturg. Me räägime sammust tolliliidu ees, kus lisaks eelnevale soodustatakse inimeste ja kapitali vaba liikumist. - Majandusliit. See on rahvusvahelise tasandi kaubanduslepingute kõrgeim punkt, kuna see tähendab osalevate riikide süsteemide täielikku ühtlustamist. Nad kohandavad oma majanduspoliitikat nii, et toimuks ühtlustumine ja ühtlustumine. Nii on see näiteks Euroopa Liidus.
Toimetaja soovitab: Kaubandusleping