Kõige soodsama riigi klausel (CNMF) on kokkulepe, kus üks osapool lubab teisele pakkuda toote või teenuse ostmisel alati parimat hinda või tingimusi.
Seda klauslit tuntakse ka kui "parimat hinda" või "võrdset hinda". Seega sätestatakse selles, et kumbki selles lepingus osalev pool peab tagama teisele vastavustingimused, vähemalt sama soodsad kui kolmandatele isikutele pakutavad tingimused.
Seega, kui tarbija leiab müüja, kes pakub talle paremaid tingimusi, on tal õigus esitada kaebus ettevõttele, kellega tal on enamsoodustus klausel.
Näiteks kui ettevõte saab uue tooraine tarnija, mis pakub madalamat hinda, peab ettevõte, kes neid sisendeid praegu müüb (ja millega ta säilitab kõnealuse klausli), selle määraga vastavusse viima.
Enamsoodustusreeglite kehtestamise peamine eesmärk on tugevdada riikide või piirkondlike tsoonide vahelisi vabatahtlikke ja vastastikke kaubandus- ja majandussuhteid.
Tuleb märkida, et iga ühingus osaleja peab saama kasu lepinguga kaasnevatest eelistest.
Kus kasutatakse enamsoodustatud riikide klausleid?
Seda tüüpi klausleid võime jälgida paljudes pikaajalistes kaubanduslepingutes sisendite pakkumiseks või toodete levitamiseks.
Lihtne rakendus on see, mis toimub kahe või enama impordi- ja ekspordilepingule alla kirjutava riigi vahel, kes kehtestavad teatud tariifid. Need ei tohiks olla paremad kui lepinguväliste riikide suhtes juba olemas olevad riigid. Teisisõnu, assotsieerunud riikide vahel pakutakse soodustingimusi või eeliseid ja privileege.
Seda joont järgides võiks öelda, et seda tüüpi rahvusvahelised lepingud on oluline samm liikumisel majandusliitude ning vabakaubanduse ja riikidevahelise majandusliku avatuse alade poole.
Lisaks võime neid klausleid veebimaailmas üha enam leida kokkulepete vormis piletimüügis reisibüroodes, hinnavõrdlusplatvormidel ja muudel saitidel, kus operaator soovib ostjale kinnitada, et ta ei leia paremat hinda kui sinu oma.
Seda tüüpi kaubandustavade vormistamine rahvusvahelises majandussfääris toimus ÜRO rahvusvahelise õiguse komisjoni kaudu, kes vastutas aastatel 1964–1975 sellele klauslile keskendunud rahvusvahelise konventsiooni eelnõu väljatöötamise eest.
Lõpuks toimus selle klausli ametlik projektsioon üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) kaudu, seega on see endiselt üks rahvusvahelise kaubanduse aluspõhimõtteid.
Enamsoodustatud riigi klausli võimalik konkurentsivastane risk
Kuigi klausel soosib ilmselt tarbijat, on mõned ametiasutused arvamusel, et sellel võib olla ka konkurentsivastane mõju.
Näiteks on Ühendkuningriigi konkurentsiagentuur märkinud, et need klauslid võivad soodustada turul valitsevaid ettevõtteid, vähendades hinnakonkurentsi. Samuti võib klausel luua takistusi uute konkurentide turuletulekule.
Millistes olukordades on väiksem konkurentsivastane risk?
Kui klauslit rakendatakse vähem kontsentreeritud turul, on vähem tõenäoline, et konkurents väheneb.
Samamoodi on muret vähem kui klauslit rakendavate ettevõtete turuosa vähem kui siis, kui seda kohaldab valitsev ettevõte.
