Alca tähendab Ameerika vabakaubanduspiirkonda, mis sai alguse 1994. aastal kolmekümne nelja riigi osalusel.
Alca projekt sündis ideega laiendada NAFTA või Põhja-Ameerika vabakaubanduslepingu eeliseid ülejäänud Ameerika riikidele.
- Esimene kohtumine toimus 1994. aasta detsembris Ameerika Ühendriikides Miami linnas. Sellel kohtumisel osalesid piirkonna 34 riigi esindajad
- Pärast seda kohtumist jõuti kokkuleppele Ameerika vabakaubanduspiirkonna loomisel. Eesmärk oli saavutada kaubanduse ja investeeringute takistuste järkjärguline kõrvaldamine Ameerika riikides.
- Lisaks eeldati, et kogu läbirääkimisprotsess ei kesta kauem kui 2005. aasta.
- Seetõttu loodeti, et aastaks 2000 oleks tehtud palju edusamme.
- Ainus riik, kes ei osalenud, oli Kuuba.
Alca mõju
Alcas olid algusest peale väga ambitsioonikad eesmärgid, kuna selle peamine eesmärk oli avada Ameerika riikide majandused rahvusvahelisele konkurentsile, võttes turusüsteemi ressursside tõhusa majandusliku jaotamise aluseks.
- Seetõttu peetakse Alcat suurimaks ja olulisimaks tänapäevases maailmas tekkinud piirkondliku integratsiooni kokkuleppeks, mis püüab kindlustada kaubandusvabadust lepingus osalevate riikide vahel.
- Lisaks kehtestatakse selged ja täpselt määratletud reeglid investeerimisprotsessidele, avaliku sektori omandamistele, kõigele, mis on seotud vaba konkurentsi poliitikate ja teemade lisamisega, näiteks juurdepääs turgudele, teenustele ja investeeringutele, tasakaalustavad tollimaksud, dumpinguvastane protseduur, subsiidiumid , konkurentsipoliitika ja kõik intellektuaalomandi õigustega seotud küsimused.
Läbirääkimiste protsess
Kokkulepete konsolideerimiseks korraldati järgmised tippkohtumised
1. Ameerika tippkohtumine
See oli läbirääkimiste algus Ameerika Ühendriikides Miamis 1994. aasta detsembris. Seal, kus lepiti kokku põhiprintsiipide deklaratsioonis, organiseeriti töörühmad. See oli ettevalmistav etapp ja peeti veel neli koosolekut.
- Esimene Ameerika Ühendriikides Denveris 1995. aasta juunis
- Teine Cartagena Colombias märtsis 1996
- Kolmas Brasiilia Belo Horizonte'is 1997. aasta mais
- Neljas San José Costa Ricas 1998. aasta märtsis
2. Teine Ameerika tippkohtumine
See toimus Santiago de Tšiilis 1998. aasta aprillis. Sel tippkohtumisel otsustasid nad, et läbirääkimised toimuvad vastavalt WTO (Maailma Kaubandusorganisatsiooni) nõuetele, seetõttu on kogu protsess tasakaalustatud.
Protsess peaks toimuma läbipaistvalt ja see peaks julgustama kõiki riike osalema. Nad püüaksid kaitsta keskkonda, parandada inimeste töötingimusi ja peaksid aitama parandada elatustaset üldiselt.
3. Ameerika tippkohtumine
See toimus 20. – 22. Aprillil 2001 Kanadas Quebec Citys, kus nad otsustasid avalikustada dokumendi, mis sisaldas Alca lepingu esimest projekti. Lõpuks avaldati see Alca ametlikul veebisaidil 3. juulil 2001.
Alca opositsioon
Pärast kolmandat tippkohtumist üldistati Ladina-Ameerikas globaliseerumisvastaste rühmituste proteste, mis pidurdasid Alca projekti realiseerimist.
- Pärast seda oli ainus, mida oli võimalik saavutada, vabakaubanduslepingud USA ja mõnede Ladina-Ameerika riikide vahel.
- USA lisas juba Mehhiko ja Tšiiliga sõlmitud lepingutele kaubanduslepingud selliste riikidega nagu Peruu, Panama, Kolumbia ja veel Kesk-Ameerika riikidega.
Venezuela on Alca suurim vastane
Venezuela president Hugo Chávez oli Alca tugevaim vastane, tema opositsioonil oli tugev poliitiline ja ideoloogiline laeng.
- Paraku kaotas Ladina-Ameerika selle vastuseisu tõttu suurepärase võimaluse laiendada turge, kasutada ära suhtelisi eeliseid ja omada suurt läbirääkimisjõudu, kuna nad oleksid võinud pidada läbirääkimisi ühtse riikide blokina.
- Projekt on endiselt olemas, kuid on ebatõenäoline, et see edukaks rakendamiseks uuesti kehtiks.
Argumendid Alca vastu
Rühmad, kes on Alca projekti elluviimise vastu, on üliõpilasrühmad, ametiühingud, keskkonnarühmad ja kõik survegrupid, kes leiavad, et enamik Ladina-Ameerika riike kaotab selles lepingus kaotuse ning et neid eelistatakse ainult suurtele Kanada ja Ameerika ettevõtetele. . Seetõttu saavad võitjateks suured investorid, kes otsivad odavat tööjõudu, samuti ressursse, mida nad saavad Ladina-Ameerika riikides ära kasutada.
Argumendid Alca kasuks
Lepingu poolt pooldavad inimesed osutavad omalt poolt, et lepingu allkirjastamisel oleks Ladina-Ameerikale kasulik rohkemate investeeringute ligimeelitamine, oleks rohkem nõudlust töö järele, paremad töövõimalused ning üldiselt paremad tingimused sotsiaalseks ja majanduslikuks arenguks.
- Turul oleks ka parem avanemine ja paremad võimalused kaupade ja teenuste turustamiseks tõhusamal ja soodsamal viisil, seetõttu eelistatakse ettevõtteid.
- Inimesed üldiselt parandaksid oma elukvaliteeti, leides paremaid töövõimalusi, paremaid sissetulekuid ning parema kvaliteedi ja hinnaga tooteid.
