Sotsiaalne turumajandus on süsteem, mis kaitseb eraalgatuse vabadust. Kuid samas möönab ta, et riik sekkub elanike heaolu tagamisse.
Teisisõnu, sotsiaalne turumajandus ühendab majandusliku vabaduse ideaalidega, nagu ühiskonna võrdõiguslik areng, et kõik kodanikud saaksid kasutada minimaalset elukvaliteeti. Sotsiaalse turumajanduse eesmärk on parandada nn turutõrkeid.
Võib mõista, et sotsiaalne turumajandus on kapitalismi ja sotsialismi vahel kolmas tee. Sel viisil on tegemist majanduskasvu, aga ka õigluse ja õigluse otsimisega.
Majanduse põhimõttedSotsiaalse turumajanduse sambad
Sotsiaalse turumajanduse alustalad on peamiselt:
- Eravaldus: Riik peab austama ja kaitsma eraomandit.
- Konkurentsi vabadus: Turuagentidel peab olema vabadus ise oma tootmis- ja / või tarbimisotsuseid teha. Seda juhul, kui oleks vaja kehtestada piisav regulatsioon, välja arvatud juhul, kui tegemist on kaupade või teenustega, mida peetakse avalikuks vajaduseks.
- Individuaalne vastutus: Inimesed ja ettevõtted saavad taotleda majanduslikku kasu, kuid mõjutamata üldist hüve. Teisisõnu, ettevõte ei tohiks näiteks tegutseda keskkonda mõjutades, võtmata vastutust tagajärgede eest.
- Subsidiaarsus: Riik peab stimuleerima nende kaupade või teenuste tootmist või pakkumist, mida peetakse kogukonna jaoks hädavajalikeks ja mida erasektor ei paku. Viimane võib juhtuda looduslike monopolide, näiteks vee ja elektri puhul, kus suured esialgsed investeerimiskulud takistavad konkurentide sisenemist hajaasustusega paikadesse.
- Planeerimata riik: Erinevalt keskse planeerimise ettepanekust ei peaks valitsus määrama ressursside jaotust, vaid pigem turu pakkumist ja nõudlust. Seega peaks valitsus tegutsema ainult tütarettevõtjana, nagu me eespool selgitasime.
Sotsiaalse turumajanduse päritolu
Alfred Müllen-Armack oli see, kes 1940. aastatel algselt määratles sotsiaalse turumajanduse põhimõtted, seega hakati seda süsteemi rakendama sõjajärgses Saksamaal, laienedes hiljem ka teistele riikidele.
Alates 20. sajandi lõpust võib neid ideid osaliselt kajastada riikides, kus on heaoluriik, see tähendab peamiselt Euroopas.
Praktikas on rakendatud sotsiaalset turumajandust, mis põhimõtteliselt annab ettevõtlusele täieliku vabaduse. Teatud majandustegevuste jaoks kehtestatakse siiski erieeskirjad, subsiidiumid või isegi tarnimist võib piirata riigi käest (riiklik monopol), et tagada kõnealuse kauba või teenuse tarnimine kogu elanikkonnale.
TurumajandusKapitalismi eelised ja puudused