Nii hoidsid Hispaania ja Portugal puudujäägi eest Euroopa Komisjoni trahvi

Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble võttis puudujäägi eesmärgi täitmata jätmise eest trahvi vältimiseks ühendust mõne Euroopa volinikuga. See abi tuli viimasel minutil, enamus trahvi pooldajaid oli Euroopas reaalsus. Kuid lõpuks väldivad kaks kriisist enim kannatada saanud riiki, Hispaania ja Portugal, hetkel 2000 miljonit eurot maksmata.

Juuli alguses teatas Euroopa Komisjon, et algatab Hispaania ja Portugali suhtes sanktsioonimenetluse puudujäägi kõrvaldamiseks vajalike meetmete võtmata jätmise eest. Mõlemad lõpetasid 2015. aasta SKP-ga, mis oli rahalises mõttes suurem kui 5%, lõpetatust 10 000 miljoni euro võrra suurem. See asjaolu tähendaks 2000 miljoni suurust trahvi pluss Euroopa fondide talveunne. Ajal, mil Euroopa üksus on vahepeal, otsustas Brüssel sanktsioonidega viivitada, lükates edasi uued eelarve-eesmärgid: 2016. aastal 4,6% SKTst, 2017. aastal 3,1% ja 2018. aastal 2,2%.

Hispaania ja Portugal väldivad vajadust käivitada stabiilsuspakti sanktsioonirežiim ja sellest tulenev alandamine. Sel ajal, kui Saksamaa sanktsioonidele vastu oli, näis selge, et jätkamiseks ei piisa piisavalt toetust.

Uute fiskaalsete eesmärkide ees nõuab Brüssel lisaks muudele meetmetele kaupade ja teenuste vähendamist vähendatud käibemaksu kasuks, karmistama autonoomsete kogukondade kulutuste kontrolli ja avalike pakkumisreeglite suuremat läbipaistvust.

Viimastel päevadel juhtunu pole võit olnud, vastupidi, Hispaania on mänginud Euroopa kannatlikkusega, jättes järgnevateks aastateks oma järelvalve. Järgmine valitsus ei päri trahvi, kuid võimalusel maksude suurendamist või riigikulude kärpimist. Nüüd ei saa Hispaania riik endale lubada uuesti läbikukkumist. Brüssel on teinud selgeks, et kui satume uuesti samasse olukorda, on lisaks 1000 miljoni Euroopa raha külmutamisele ka automaatne trahv 5,5 miljardit eurot.