Euroopa Komisjon on Ameerika tehnoloogiaettevõttele Google määranud 2,42 miljardi euro suuruse trahvi. Selle sanktsiooni põhjus on see, et Google on rikkunud Interneti-otsingu turul konkurentsieeskirju. Meie ees on suurim majanduslik sanktsioon, mille Euroopa Liit on monopolidevastases võitluses kehtestanud.
Euroopa Liit väidab konkurentsivoliniku Margrethe Vestageri kaudu, et "Google on otsimootorina kuritarvitanud oma turgu valitsevat seisundit, propageerides otsingutulemustes omaenda hinnavõrdlusteenust ja alandades konkurentide arvu". Seetõttu on Google'il 90 päeva aega sellise tegevuse lõpetamiseks. Vastasel juhul olete sunnitud kandma trahvi, mis moodustab 5% kogu päevasest sissetulekust oma emaettevõttelt (tähestik).
Google Walkeri asepresidendi ja advokaadina on Ken Walker omalt poolt näidanud oma lahknevust Euroopa Liidu määratud trahviga ja märkinud, et nad kaaluvad võimalust suure trahvi edasi kaevata.
Kuid kus on probleemi päritolu? Kõik algas 2004. aastal, kui Google alustas oma teekonda Euroopas võrdlevate ostuteenustega. Esialgu kandis see teenus nime Froogle, mis 2008. aastal nimetati ümber Google Product Searchiks ja 2013. aastal nimetati seda lõpuks Google Shoppinguks. Nagu me varem selgitasime, võimaldab see teenus tarbijatel võrrelda igasuguste kaupluste hindu ja tooteid.
2008. aastal viis Google'i võrdlev ostuteenus juba oma tooteid peamistest konkurentidest paremaks, isegi kui need ei olnud tarbijatele parimad. Selles mõttes juhib komisjon tähelepanu sellele, et parimate positsioonide saavutamiseks pidime jõudma otsingumootorite tulemuste neljandale lehele. Selle tõestuseks on see, et konkureerivate Google'i veebisaitide külastuste arv vähenes Prantsusmaal 80% ja Saksamaal 92%.
Samuti tasub analüüsida kuraatori Margrethe Vestageri esitatud tõendeid, kuna lehe esimesed kümme tulemust saavad 95% klikkidest, samas kui teise lehe parim tulemus jõuab vaevalt 1% klikkideni. Sel põhjusel on Euroopa Komisjonil selge, et kui Google asetas konkurendid liiga kaugele, andis see endale eelise ja tegi konkurentidele selgelt kahju.
Kõige selle eest on Brüssel otsustanud Google'ile määrata 2,42 miljardi euro suuruse trahvi. Need on palju suuremad trahvid kui teiste tehnoloogiaettevõtete, näiteks Microsofti Intelis. Tuletame meelde, et seni oli Euroopa kõrgeim sanktsioon langenud Inteli vastu, mille summa oli 1060 miljonit eurot.
Kuid Google pole ainus tehnoloogiavaldkonna ettevõte, kellele määratakse trahve. Selle aasta mais määrati Facebookile kiirsuhtlusettevõtte WhatsApp omandamise kohta vale või eksitava teabe edastamise eest kokku 110 miljoni euro suurune trahv.
Nagu me varem ütlesime, on Google'il 90 päeva aega sellise praktika lõpetamiseks. Selle trahviga kavatseb Brüssel rakendada eeskujuliku sanktsiooni ja veenda neid ettevõtteid, kes püüavad rikkuda vaba konkurentsi.
Ostude võrdlevate otsinguteenuste juhtum pole ainus, millega Google peab tegelema. Ees ootavad veel väidetavalt kuritahtlikud lepingud, mille Google kehtestab oma veebisaidil reklaamida soovivatele ettevõtetele, ning asjaolu, et mobiiltelefonide ja tahvelarvutite tootjad on sunnitud Androidi süsteemi lisamiseks kaasama Google'i rakendusi.