Kokkuhoid - mis see on, määratlus ja mõiste

Lang L: none (table-of-contents):

Anonim

Tagasihoidlikkus on majandussfääris laialt kasutatav mõiste, kui viidata majanduspoliitika rakendamisele, mis põhineb avaliku sektori kulutuste vähendamisel ja maksude suurendamisel.

Majanduse kokkuhoiu põhiskeem seisneb avaliku sektori kulutuste võimalikult suures vähendamises ning konkreetse riigi kodanike ja ettevõtete maksukoormuse suurenemises.

See tähendab, et võimalikult väikese riigieelarve puudujäägi saavutamiseks suurendage avaliku sektori kogumise taset ja minimeerige riigi kulutusi.

Majanduslanguse ja erinevate valitsuste reageerimise tõttu kriisile omandab see kontseptsioon erilise tähenduse, eriti kui kirjeldada uut rakendatavat majanduspoliitikat.

Majanduse kokkuhoiu positiivsed aspektid

On tavaline, et valitsus, keda ähvardab võlakohustuste täitmatajätmine, tegutseb piiravate poliitiliste ja majanduslike meetmete rakendamise kaudu.

Sel viisil võimaldab kokkuhoid riikidel seista silmitsi äärmuslike olukordadega, aidates parandada rahvamajanduse arvepidamist ja vältida teatud viisil pankrotti.

Maksude taseme tõus põhjustab ka sissenõudmise kõrgemat taset, mis lisaks avalikele asjadele tehtavate kulutuste vähenemisele võib puudujääki märkimisväärselt vähendada või isegi põhjustada avaliku sektori ülejäägi ilmnemise.

Majanduse kokkuhoiu negatiivsed aspektid

Kuigi viimastel aastatel on kogu maailmas võetud kokkuhoiumeetmed sündinud majanduse parendamise eesmärgil, pole kõigil neil tavadel sellist tulemust olnud.

Teisalt on nn kulutuste kärpimise ilmnemist alati kurikuulsalt kritiseeritud, kuna paljudel juhtudel on need avaldanud mõju riikliku majanduse olulistele alustele, nagu tervis, haridus või infrastruktuur.

Teisisõnu, kuigi need meetmed viivad tavaliselt riigi rahanduse ja riigi majanduse parema terviseni, põhjustavad need tavaliselt kodanike heaolu vähenemist.

Tagasihoidlikkus teistel tasanditel

Teise võimalusena on kokkuhoiu mõiste võrdselt kohaldatav ka kõige kodumaise majanduse jaoks, võttes arvesse juhtimist, mida leibkonnad kasutavad oma ressurssidest või oma pere majanduse kavandamisel.

Selleks kasutatakse sama valemit kulutuste vähendamiseks ja võimalusel sissetulekutaseme tõstmiseks.