See on kaheteistkümne kuu pikkune periood, millega ettevõte korraldab ja kavandab oma eelarvekalendrit. Nii on võimalik nende vastavaid maksukohustusi normaalselt täita ja järgmist eelarveaastat planeerida.
Ettevõtted määravad oma eelarveaasta alguse ja lõpu vabalt, nii et see ei pea tingimata kattuma kalendriaastaga. Seega on võimalik vastavad maksud ettevõtte majandustegevusega kohandada. See tähendab, võttes arvesse selle olemust ja võimalikke hooajalisi või hooajalisi muutusi.
Kõige tavalisem on aga see, et eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. jaanuaril. Just anglosaksi riikides on tavalisem, et eelarveaasta kalender kohandub näiteks koolihooajaga.
Eelarveaasta 365 päeva jooksul tegelevad ettevõtted oma äritegevusega vastavalt oma territooriumi maksuseadustele, et tasuda järk-järgult vastavad maksud.
Kulukohustused kogu eelarveaasta jooksul
Eelarveaasta pikendamise ajal peavad ettevõtted ja asutused vastama oma olemusele vastavalt mitmetele maksukohustustele. Selles mõttes on selliste maksude maksmine nagu käibemaks, üksikisiku tulumaks või ettevõtte tulumaks aasta-aastalt tavaline.
Kõnealuste maksude perioodilisus on erinev, kuna see võib olla kas ettevõtte tulumaksuna või kvartali kaupa käibemaksu tasumisena.
Eelarveaasta lõpp
Eelarveaasta lõpuks on ettevõtetel kohustus viia läbi mõned menetlused, mis on vajalikud selle kontrollimiseks ja jälgimiseks õiguslikul tasandil. Seega on eelarve seisukohalt aasta lõpuga aeg sulgeda raamatupidamisraamatud, samuti bilanss või vastav aastalõpu maksude tasumine.