Kahepoolsus - mis see on, määratlus ja mõiste
Kahepoolsus on integratsiooniskeem, mille alusel kaks riiki sõlmivad kaubandus- või diplomaatilised lepingud. Sel viisil püüavad nad suurendada kaupade ja teenuste vastastikust vahetust ning investeeringute voogu..
See tähendab, et kahepoolsus on süsteem, mille kaudu kaks riiki sõlmivad lepinguid omavahelise kaubanduse edendamiseks. Seega vähendatakse tariife ja muud tüüpi tõkkeid.
Samamoodi vähendatakse piiranguid ühe riigi ettevõtete investeerimisele teise riiki ja vastupidi.
Kahepoolsed lepingud võiksid hõlmata isegi inimkapitali vaba liikumist. See tähendab, mis vastab võimaluste pakkumisele spetsialistide rändamiseks ühelt territooriumilt teisele.
Erinevalt kahepoolsusest tähendab multilateraalsus seda, et mitu riiki või rahvusblokki peavad omavahel läbirääkimisi.
Lisaks saab kahepoolsust eristada ühepoolsusest. Viimase kohaselt annab üks riik teisele soodustusi, näiteks alandab tariife, ilma et oleks midagi vastu võtnud.
Kahepoolsuse eelised
Kahepoolsusel võib olla palju eeliseid, näiteks järgmised:
- See võib laiendada mõlema riigi ettevõtete potentsiaalset turgu.
- See suurendab ärilist voogu, võimaldades luua uut äri integreeruvate riikide ettevõtete vahel.
- Kui tariife vähendatakse või kaotatakse, saavad üksikisikud teise riigi kaupadele või teenustele juurde pääseda madalamate kuludega.
- Luuakse investeerimisvõimalusi. Seega võisid ühe riigi ettevõtted näha võimalust avada teisel territooriumil näiteks uus filiaal.
Kahepoolsuse miinused
Kahepoolsusel on aga ka varjuküljed:
- See on ainus selles mõttes, et abisaajateks on ainult kaks riiki. Teisalt hõlmavad lepingud paljusid osalejaid mitmepoolsuses.
- Kõik majandusharud ei pruugi läbirääkimistest kasu saada. Kujutagem ette, et riigid A ja B kirjutavad alla lepingule. Tekstiili toodetakse mõlemas riigis, kuid A-s odavamalt. Seejärel mõjutab see B tootjaid ja võib isegi pankrotti minna, konkureerides madalama hinnaga müüdavate A-kaupadega.
- Võib juhtuda, et üks läbirääkimistel osalevatest riikidest kasutab ära oma suuremat majanduslikku jõudu, et saavutada oma huvidele soodsam kokkulepe. Teisalt võib vähem arenenud rahvast kahjustada olukord, nagu nägime eelmises osas.
Näide
Kahepoolsuse näide võib olla USA ja Peruu vahel sõlmitud vabakaubandusleping. Selle jõustumine toimus 2009. aastal.
Kui sarnase lepingu üle oleks pidanud läbirääkimisi kolm osapoolt, näiteks Colombia, Peruu ja USA, oleksime silmitsi mitmepoolsuse juhtumiga.
Samamoodi oli Peruu Andide tariifsete soodustuste seaduse (ATPA) kaudu alates 1991. aastast Ameerika Ühendriikidelt teatavate kaupade sisenemisel tariifseid eeliseid. See oleks näide ühepoolsusest.
