Rida on teise suhtes lahus, kui mõlemal on ühine punkt. See tähendab, et kaks joont on ristuvad või ristuvad üksteisest lahus.
Secantjooned on siis vastupidised paralleelsetele joontele, milleks on need, mis ei ristu üheski punktis.
Peame meeles pidama, et joon lõpmatus punktide jadas, mis läheb ainult ühes suunas, ilma kõveraid esitamata.
Samuti tuleks mainida, et ristuvate joonte tüüp on risti sirgjooned, mis on sellised, mis ristamisel moodustavad neli võrdset nurka, mis on sirged (nende mõõdud on 90º), nagu ka alumisel joonisel.
Teist tüüpi eraldatud jooni nimetatakse viltusteks, mis moodustavad kaks-kaks võrdseid nurki. Seega moodustub kaks teravat nurka (alla 90º) ja kaks identset kaldusnurka (üle 90º). Iga nurk on sarnane tema vastupidise tipunurgaga (vt allolevat pilti).
Ringjoone kindel joon
Joon on ümbermõõdu suhtes eraldatud, kui see lõikab selle kahest punktist. Allpool toodud näites lõikaks jooni punktides B ja C. joon. Samuti on meil nn tangensjoon, mis lõikab ümbermõõtu ainult ühes punktis, mis oleks see, mis läbib ainult punkti D.
Näeme, et kui võtta infoks ümbermõõdu lõikepunktid, saab arvutada sekundantjoone võrrandi.
Võtke arvesse, et võrrandi kuju on y = mx + b. Esiteks võime leida ülaltoodud pildi võrdlusena muutuja b. See on vertikaaltelje lõikepunkt, see tähendab -1.
Samuti on m kalle. Selle leidmiseks peame arvestama, et punkt A on (-6,3) ja punkt B on (0, -1). Niisiis, jagame vertikaaltelje variatsiooni horisontaaltelje variatsiooniga, kui liigume ühest punktist teise. Kui liigume punktist A punkti B, siis vertikaalteljel läheb see vahemikku 3 kuni -1 (varieerudes -4 võrra) ja horisontaalteljel - 6 kuni 0, kasvades 6 võrra. Seetõttu m see on -0,7, nagu näeme allpool olevast resolutsioonist.
m = (-1-3) / (0 - (- 6)) = -4/6 = -0,7
Siis oleks võrrand y = -0,7x - 1