Ametliku statistika kohaselt on Hiina ainus riik maailmas, kelle sisemajanduse koguprodukt (SKP) on tõusnud 2020. aastal. Mis on selle nähtuse põhjuseks?
Hiina riikliku statistikainstituudi andmetel (Riiklik statistikaamet) Aasia riigi SKP kasvas kogu eelmise aasta jooksul 2,3%.
See kasv vastandub järsult maailma suurimate majanduste kokkutõmbumisele COVID-19 tõttu, eriti kui arvestada, et pandeemia sai alguse just Hiinast.
Niisiis, kuidas mõista seda kasvu globaalse kriisi ajal?
Erinev majandus
"Esimene asi, mida tuleks meeles pidada, on see, et Hiina majandus on tänapäeval väga erinev sellest, mis oli paar aastakümmet tagasi."
Kõigepealt tuleb meeles pidada, et Hiina majandus on tänapäeval väga erinev mõnekümne aasta tagusest majandusest. Selle aja jooksul on riik üha enam integreerunud rahvusvahelistesse kaubandusvõrkudesse, eriti tööstusprotsesside ümberpaigutamise kaudu Euroopast ja Ameerika Ühendriikidest. Sel viisil, kuigi see on endiselt riigi poolt väga reguleeritud majandus, pole sellel suurt midagi pistmist teiste kommunistlike riikide, näiteks Kuuba või Põhja-Korea, autarkilise isolatsiooniga.
Selle tõestuseks on ekspordi esiletõstmine, mis 1960. aastal moodustas vaid 4,31% SKP-st ja on viimastel aastatel stabiliseerunud 19% -ni, vastavalt Maailmapanga andmetele. Samuti võime leida sarnase impordi arengu, mis võimaldab meil järeldada, et Hiina majanduse avatus maailmale on kasvanud, hoolimata protektsionistlike tavade nagu vahetuskursi sekkumine või välisinvesteeringute kontroll säilitamisest.
Tegelikult näeme samade allikate kohaselt, kui kvantifitseerida kaubanduse avatus impordi ja ekspordi summana üle SKP, näeme, et 2019. aastal ületas see muutuja Hiinas (35,65%) juba USA-st (26, 31%) ). Ehkki see pole täiuslik näitaja, võib nimetatud näitaja areng, mis mõõdab kaubanduse kaalu SKP suhtes ja seega ka kaubanduse avatust, anda meile eelduse, et Hiina majandus on üha enam seotud ülemaailmse majandustegevusega.
Teine arvestatav tegur on see, et jaotus kolme suure majandussektori vahel on Hiinas Jaapani, Euroopa ja Ameerika Ühendriikidega võrreldes erinev. Esiteks on põllumajandusel suurem kaal kui arenenud riikides keskmiselt, kus töötab 25,36% hõivatutest ja toodetakse 7,11% SKPst (2019. aasta andmed). Meenutagem, et need samad väärtused olid euroalal sel aastal vastavalt 2,88% ja 1,55%.
Ka töötleval sektoril on suurem roll, kui täheldame teistes suurtes majandustes. Kui Hiinas toodeti nende tegevuste abil toodangut, mis moodustas 27,17% SKPst, siis euroalal moodustas see 14,27% ja Ameerika Ühendriikides ainult 11,26%.
Vastupidi, mõnel teenindussektori tegevusel, näiteks vaba aja veetmisel või turismil, on ülemaailmses SKPs vähem oluline tähendus. Kõik see tähendab, et kogu maailmas rakendatud sotsiaalse distantseerimise meetmetel on olnud Hiina majandusele erinev mõju, võrreldes teiste suuremate majandustega.
Kasvav ja kriisisektor
"Pandeemia on kogu maailmas toonud kaasa tarbimisharjumuste järsu muutuse ja Hiina tööstus on suutnud rahuldada tarbijate uusi vajadusi."
Põllumajanduse puhul pole mõju mitte ainult olnud piiratud, vaid sektor on laienenud isegi rohkem kui kogu majandus, kasvades 3%. Nagu teistes riikides on juhtunud, on paljude toodete nõudluse stabiilsus (eriti seotud sisetarbimisega) ja distantseerimismeetmete võtmise lihtsus vähendanud pandeemia mõju aktiivsusele. Hiina puhul võiksime ehk lisategurina lisada asjaolu, et hea osa põllumajandustoodangust sõltub suhteliselt vähem rahvusvahelisest nõudlusest, kuna suurt osa sellest kasutatakse maailma kõige suurema rahvaarvuga riigi toitmiseks.
Tööstus omab seevastu suuremat välist avatust ega ole seetõttu vabastatud maailmamajanduse läbielatud raskustest; kuigi see pole teda kasvamist takistanud. Põhjus on see, et ehkki 2020. aasta esimeses kvartalis oli aktiivsus järsult langenud, on sellest ajast alates olnud erinevates sektorites tagasilöök.
Need pandeemiaga tugevdatud tegevused hõlmavad meditsiinitarvete (maskid, kindad, hommikumantlid jne), aga ka elektroonikaseadmetega seotud tooteid, mille nõudlusele on kaugtöö olnud kasulik. Teine positiivne tegur Hiina tööstuse jaoks on olnud veebiostude suurenemine kohalike ettevõtete kahjuks, kuna paljudel suurtel e-kaubanduse edasimüüjatel on tarnijad Hiinas.
Seetõttu võiksime öelda, et pandeemia on kogu maailmas toonud kaasa tugevad tarbimisharjumuste muutused ja Hiina tööstus on suutnud rahuldada teiste riikide tarbijate uusi vajadusi. Värskeimad SKP andmed on selle nähtuse selge näitaja: tööstus on kasvanud 2,4% aastas ja veelgi üllatavamalt näitab IT-sektori areng, kuidas see on laienenud 16,9%.
Teiselt poolt on see mõjutanud rohkem teenindussektorit, kus hotellitööstus on langenud -13,1%. Ka jaemüük on viimase aasta jooksul langenud (-1,3%), kuid nagu me oleme kommenteerinud, on nende tegevuste suhteline kaal SKP-s madalam kui teistel arenenud riikidel, mis on aidanud leevendada mõju kogu majandus.
Optimismi põhjused?
"Kuigi see on positiivne näitaja, pole sellist negatiivset kasvunumbrit olnud alates 1976. aastast, kui SKP vähenes 1,57%."
Esmapilgul näivad need andmed olevat piisavalt põhjust kinnitada, et Hiina majanduse väljavaated uue aasta ees on selgelt positiivsed. Kuid nende sätete täitmist võivad raskendada ka muud tegurid. Esiteks, kuigi on positiivne, et SKP on suutnud 2020. aastal laieneda, ei tohi me unustada, et see on seda teinud riigi, kus viimaste aastakümnete keskmine kasv on olnud umbes 7%, väga madalal tasemel. Tegelikult pole sellist negatiivset näitajat registreeritud alates 1976. aastast, kui SKP vähenes 1,57%.
Teisalt on viimastel aastakümnetel olnud Hiina majanduspoliitika üks eesmärke hoida kasvumäär üle 8% aastas, kuna traditsiooniliselt leiti, et see tase oli minimaalne vajalik, et igal aastal vastu võtta miljoneid uusi tööturule sisenevad või maalt linna kolivad töötajad. Täna võib demograafiline aeglustumine seda nõuet võib-olla osaliselt vähendada, kuid igal juhul ei tohi me eeldada, et 2–3-protsendised määrad, mis oleksid Euroopas või USA-s väga positiivsed, võiksid nii positiivset mõju avaldada arenevatele riikidele majandus.
Lõpuks on teatav määramatus ka Ameerika Ühendriikidega peetava kaubandussõja osas. Nagu oleme varasemates postitustes arutanud, tundus protektsionistlik pööre USA majanduspoliitikas Trumpi administratsiooni tunnuseks, kuid Bideni võit ei pea tingimata olema selles osas muutus. Vastupidi, riigi uus president lülitas oma valimisprogrammi plaani "Made in America" - rea meetodeid, et seada esmatähtsaks riiklikult toodetud tooted, mis võivad seda kahjustavat konflikti veelgi laiendada.
Lühidalt öeldes on Hiina majanduse tulevikku peaaegu sama raske ennustada kui pandeemia arengut, mis vaid ühe aastaga on maailma muutnud. Igal juhul pole kahtlust, et nii mõneski kriisis olevas riigis ja teistes taastudes on arvukate valitsuste koostatud stiimuliplaanide, Valge Maja muudatuste ja suurärimees Donald Trumpi lahkumise tõttu avanemas uus majanduspanoraam milles Aasia hiigel kui suuruselt teine majandus maailmas mängib otsustavat rolli.
