Sõnumite väljendamiseks, mida soovite näidata, ja kogu vajaliku edastamiseks saatjast vastuvõtjani on olemas erinevad verbaalse suhtlemise tüübid.
Liikide omavaheliseks suhtlemiseks on suhtlemine ülioluline. Kuna päritolu jaoks olid olemas suhtlemiskoodid, otsisid nad juba algsetes lahingutes ellujäämiseks vajalikke suhtlusvorme.
Esialgse suhtluse kohta on teada karjeid, hüüdeid, joonistusi kividele ja kõik see vähehaaval edenes muud tüüpi keeltele.
Verbaalset suhtlemist on kahte tüüpi: suuline ja kirjalik suhtlus. Mõlemat ilmingut kasutatakse sõnumi edastamiseks ja mõistmiseks.
Mis tüüpi verbaalne suhtlus on olemas?
Verbaalset suhtlemist on kahte tüüpi. Need on järgmised:
- Kirjalik suhtlus: See on see, kus sõnu kasutatakse kirjutamise, märkide kujutamise kaudu paberil. Kui soovite väljendada kirjalikku sõnumit, saab seda teha tähtede kaudu, näiteks märkmete kujul paberil või meilisõnumite saatmisega. Interneti revolutsiooni ja uute tehnoloogiate abil on platvormid ja kirjaliku suhtluse viis laienenud.
- Suuline suhtlus: Selle manifestatsioon toimub öeldud sõnade kaudu. See on loodud kahe või enama inimese vahel, kes osalevad dialoogis, milles nad omavahel sõnu vahetavad, mis viib sõnumite loomiseni.
Mõlemad suhtlusvormid kasutavad vastavaid koode, samuti erinevate inimeste osalust suhtluse läbiviimisel ise.
Suuline ja kirjalik suhtlus võib toimuda reaalajas, kui kaks inimest räägivad kanali kaudu. Näiteks e-posti, vestluste, digitaalsete platvormide kasutamine. Nende kahe vahel on tagasisidet ja saate anda võimaluse kaasata mitu inimest. Teine võimalus on viibida samal ajal füüsilises kohas, seega toimub ka sel juhul suuline suhtlus, mis on vahetu ja viiakse läbi sõnade kaudu vestluse teel.
Võib ka juhtuda, et verbaalse suhtluse liik ei toimu reaalajas. Näiteks kommentaaride jätmise kaudu ajaveebi, kus teema on avaldatud. Reaalajas kirjalikult ei toimu, kuna inimene võib neile kommentaaridele muul ajal vastata või mitte.
Verbaalse ja mitteverbaalse suhtlemise erinevus