Tsiviilhagi - mis see on, määratlus ja mõiste
Tsiviilhagi on õigus, mida tunnustatakse vahendina, mis annab isikule juurdepääsu menetluse algatamiseks tsiviilkohtus. Teisisõnu, õigus algatada pärast nõude esitamist nimetatud kohtualluvuse kohtunikule kohtumenetlus tsiviiljurisdiktsioonis.
Kui füüsiline või juriidiline isik soovib, et kohtunik lahendaks tsiviilkorras sisalduva konflikti, peavad nad algatama kohtumenetluse. Selleks peate esitama selle instrumendi nimega action. Kuidas see tegevus realiseerub? See hagi esitatakse kohtuasjas, selles tsiviilasjas.
Selle hagi esitamine on põhiõigus, mis tagab juurdepääsu tsiviiljurisdiktsiooni kohtutele. Samamoodi saab tema vastu esitatud tsiviilhagi sisaldava hagi saanud pool sellele hagile vastata, lihtsalt sellele vastu astudes, või vastata hageja vastu uue hagi esitamisega.
Tsiviilhagi omadused
Tsiviilhagide peamised omadused on:
- Neid võivad esitada füüsilised või juriidilised isikud.
- Neid saab esitada rühm inimesi, näiteks tarbijate ühistu.
- Kui see tegevus on fikseeritud, on fikseeritud konflikti objekt ja selle üle otsustab kohtunik, ilma et ta saaks end muuta.
- Hagi kaitseb subjektiivset õigust, mis kuulub isikule, kes selle hagi esitab ja kes näeb seda rikutud.
- See toimib menetlusliku impulsina, kuna see alustab kohtuprotsessi.
- Selle tegevuse eesmärk võib olla ainult tsiviilseadustikus tunnustatud õiguste, kodanikuõiguste, kaitse.
- Selles tsiviilprotsessis võib esitada ainult tsiviilõiguslikuks peetud toiminguid.
- Need toimingud kuuluvad eraõigusesse, nagu ka tsiviilõigus.
Tsiviilhagi klassifikatsioon
Tsiviilhagisid on kahte klassi:
A) isiklik: Selle nõude algatab konkreetne isik teise konkreetse isiku vastu. See tegevus sünnib kahe inimese vahelise kohustuse tõttu.
B) Reaalne: Sellisel juhul algatab nõude konkreetne isik, kuid mitte teise vastu, vaid see on mõttekas selle isiku suhetes esemega. See tegevus sünnib kohustusest, mis eksisteerib inimese ja asja vahel. Näiteks valdav tegevus.
Tsiviilhagide tüübid
Kui neid kahte suurt liigitusgruppi on analüüsitud, tuleb eristada tsiviilhagide konkreetsed tüübid:
- Hukkamõistmise toimingud: Hageja väide on, et kostja on sunnitud midagi andma, tegema või mitte. Selle hagiga ei nõuta mitte mingisuguse õiguse deklareerimist, vaid seda, et kostja on millegagi sunnitud.
Näide: Maja omab kodu, kuid ei oma seda, sest B omab seda ebaseaduslikult ega ole omanik. A esitab tsiviilhagi, antud juhul varalise nõude, nii et B loobub kodu omamisest.
- Deklaratiivsed toimingud: Hageja nõue on, et kohtunik kuulutaks välja õigusliku olukorra. Hageja ei kavatse kohtuasjas kostjat millekski kohustada. Selles palutakse ainult kinnitust, mida kolmandad isikud peavad austama.
Näide: A sõlmib lepingud B-ga, kuid usub, et see leping on tühine ja nõuab B-lt hüvitist, mis on vastu. A võtab selle konflikti kohtusse lepingu tühisuse tuvastamise tsiviilhagi abil. Ainus asi, mida ta kavatseb, on see, et lepingu tühisus tunnistatakse hilisemaks B-le selle soodsa otsusega hüvitise saamiseks.
- Põhiseaduslikud tegevused: Hageja väidab, et õiguslik olukord või suhe luuakse, moodustatakse, muudetakse või lõpetatakse. Mis lõppkokkuvõttes loob uue õigusliku reaalsuse.
Näide: A abiellub B-ga, kuid otsustavad lõpuks lahutada. A ja B esitavad lahutushagi ja väidavad, et nende abikaasade õiguslik seisund on kustunud.
- Täidesaatvad tegevused: Hageja väidab, et tunnustatud juriidiline omand või õigus täidetakse, jõustub.
Näide: A-l on B-ga tunnustatud võlg, kuid B ei maksa. A läheb kohtuniku juurde läbi kohtuvälise omandiõiguse täitmise (mis tõendab B võla tunnustamist), et kohus saaks kasutada oma dokumente ja võlga sundida.
