Keskkonnamõju hindamine (KMH)

Keskkonnamõju hindamine on dokumenteeritud hinnang keskkonnale avaldatavatele mõjudele enne projekti või arenduse alustamist.

See on oluline vahend, mis võimaldab kindlaks teha projekti teostatavust ja sellest lähtuvalt institutsiooniliste asutuste heakskiitu selle loomiseks. Sellepärast võib seda pidada tööde või tegevuste reguleerimise meetodiks, mis on suunatud keskkonnale negatiivsete mõjude vältimisele või vähendamisele.

Projektid võivad olla erinevat laadi, näiteks põllumajandus, töötlev tööstus, kaevandamine, metsandus, turism jne. Ja need võivad olla väikestes proportsioonides, näiteks mikrohotelli ehitamine hüdroelektrijaama ehitamiseks.

Arvestades, et võimalike mõjude kindlakstegemise protsessil on sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi mõjusid ja see kahjustab ökosüsteemide tulevikku, võivad keskkonnamõju hindamisse kaasatud isikud olla: ehitatava töö omanik, kogukond, kodanikuühiskonna organisatsioonid, konsultandid , teadlased, insenerid, bioloogid, arhitektid, investorid, ametiasutused.

Keskkonnamõju hindamise tähtsus

Üle 100 riigi seadusandluses on keskkonnamõju hindamise rakendamine, eriti kui teostatavat projekti rahastatakse Maailmapanga või Ameerika Arengupanga vahenditest.

Sellest tulenevalt on selle hinnangu tähtsus keskkonnaküsimustes. Võttes arvesse inimtegevuse ja looduskeskkonna vahelist tihedat suhet, on hädavajalik püüda ennustada mõjusid olevikus ja tulevikus.

Keskkonnamõju hindamise eelised

Kõige silmatorkavamate eeliste hulgas on:

• Erinevate elanikkonna ja looduskeskkondade kaasamine.
• Tehke kvantifitseeritavad ja jälgitavad prognoosid, mida saab anda otsustajatele.
• Tea tegevusi, mis maandavad riske.
• Teadke mõjud ette, et neid ette näha või vältida suurte riskide võtmist.
• Vältige halva planeerimise tõttu projektist loobumist ja investeeringute võimalikku kadu.
• Teadke ette seadusi, mida keskkonnaküsimustes tuleb järgida. Mis vähendab investorite ja omanike kulusid, aga ka keskkonnakulusid.
• Vältige ennetamise eest hüvitise maksmist.

Keskkonnamõju hindamise menetlus (PEIA)

Selle teostamise viis sõltub iga riigi õigusaktidest ja üldiselt on menetlus tehniline. Lisaks on Rahvusvaheline Säästva Arengu Instituut (IISD) koostanud vastava seadusandluse raames käsiraamatu, mille eesmärk on koolitada põhivõimekust.

Selles mõttes on keskkonnamõju hindamisel järgitavad sammud üldiselt kindlaks määratud:

1. Sõelumisprotsess: Milliseid metoodikaid kasutatakse, et teada saada, kas projekti keskkonnamõjule ja heaolule avaldatav mõju on piisavalt tõsine, et oleks vaja täielikku keskkonnamõju hindamist.
2. Valimisprotsess: Milles on paika pandud projekti piirkonna määratletavad eesmärgid, eesmärgid ja põhimõtted ning parameetrid.
3. Mõju hindamine ja leevendamine: Siin hinnatakse kavandatava projekti mõju ning võimalusi keskkonnale, ühiskonnale, majandusele ja ellujäämisvõimalustele; samuti viis, kuidas kavandatakse kahjulike mõjude vähendamist, pakkudes alternatiive.
4. Mõju juhtimine: Pakutakse välja meetodid, kuidas jälgida ja lahendada hädaolukorra riske.
5. Aruanne: Selles etapis koostatakse dokument koos eelmiste sammude üksikasjadega.
6. Aruande ülevaade ja litsentsimine: Siin kinnitatakse teabe õigsust ja õigeaegsust ning kasutatud metoodikat. Kui kõik on kooskõlas ametiasutuse kehtestatud andmetega, antakse projekti realiseerimiseks vastav luba.

Sõltuvalt hindamise tulemusest võib asutus otsustada:

1. Volitage projekti või tegevuse teostamine vastavalt soovile.
2. Volitage projekt, kuid tingimuslikult. See tähendab, et seni, kuni tehakse teatud muudatusi, ennetatakse või leevendatakse negatiivseid keskkonnamõjusid.
3. Keela luba ja viimane antakse tavaliselt juhul, kui:
   1. See on vastuolus mis tahes seaduse, reegli või määrusega.
   2. Kui see seab ohtu ühe või mitu ohustatud või ohustatud liiki.
   3. Tuvastatakse valeteavet.