Kapitaliturgude liit on aEuroopa Komisjoni tegevuskava mille eesmärk on parandada oma 28 liikmesriigi kapitali liikuvust ja juurdepääsu rahastamisele. See on väga ambitsioonikas algatus, mis loodi 2014. aasta novembris ja aastalkomisjoni presidendi Junckeri juhtimisel, mille eesmärk on hõlbustada krediidi kättesaadavust eraettevõtjate, professionaalsete investorite, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete või kõigi ettevõtete poolt, kes soovivad investeerida või kellel on juurdepääs tavapärasest kättesaadavamatele ja erinevatele rahastamisvormidele, vähendades nende kulusid.
EL-i kapitaliturul on riikide vahel palju asümmeetriat, tulenevalt infrastruktuurist, erinevast maksurežiimist, erinevustest sisenemistõkked tootmissektorite kaupa, eri tasemed ostujõud või tootmiskonstruktsioonide arendamine riikide vahel. Ajalooliselt on pangandussektor monopoleerinud ettevõtete ja üksikisikute juurdepääsu rahastamisele, kes tegelevad majandustegevusega väga aktiivselt võimendatud, kuna tema äri on tekkinud ettevõtte omandamise kaudu hoiused avalikkuse seas kõrgema intressimääraga laene anda ja seeläbi saada pangandustegevuse jaoks suur varu.
Pärast kriisi on krediidi ja likviidsuse kättesaadavust oluliselt vähendatud, loovutamisi on pidevalt läbi viidud ja see on mõjutanud ELi riikide kasvu sisemajanduse koguprodukt, aga ka kapitali moodustamise 10% -lisest vähendamisest aasta-aastalt lisaks intressimäära hüppelisele kasvule töötuse määr, jõudes mõnes riigis 30% lähedale.
Seetõttu on selle olukorra tõttuKapitaliturgude liidu eesmärk on parandada krediidi kättesaadavust ja olla võimeline otseselt mõjutama positiivseid sünergiaid, mis selle kaudu ettevõtluses tekivad, tänu muudele investeerimisallikatele, mille eesmärk on edendada majanduskasvu ja töökohtade loomist. Nagu me hästi teame, püüavad investorid madalate intressimäärade kontekstis muuta oma säästud kasumlikuks juurdepääsu kaudu kapitaliturgudele, teiselt poolt püüavad väikeettevõtjad suurendada oma omavahendid suurendada kapitali, et oleks võimalik kasvada, laieneda ja luua töökohti.
Kapitaliturgude liidu eesmärgid
Tugeval Euroopa kapitaliturgude liidul, mida täiendab traditsiooniline pangaäri, oleks järgmised eelised:
- Suurema kapitali ligimeelitamine EL-i jaoks ELi riikidest ja ülejäänud maailma riikidest.
- Paremad finantsühendused investeerimisprojektidega ELis.
- Stabiilsem ja paremini reguleeritud finantssüsteem, mis võimaldab anda oma investoritele kõrge turvalisuse.
- Sügav finantsintegratsioon ja suurenenud konkurents.
Kapitaliturgude liidu väljakutsed
- Investeeringud Euroopas on endiselt väga keskendunud pangandussektorile. Jätkuvalt on tugevad sisenemistõkked.
- Rahastamistingimustes on ELi liikmesriikide vahel väga suuri erinevusi.
- Erinevad turureeglid ja tavad väärtpaberistatud finantsinstrumentide läbirääkimisteks ja eravõlaküsimusteks.
- Aktsionärid ja investorid lähevad harva riigivõlaküsimustele väljaspool oma piire või riike.
- VKEde arv, kellel puudub juurdepääs rahastamisele, on endiselt väga suur. Kultuuriliste ja usalduselementide tõttu on infolünki.
- Investoriteabe parandamine, suurema läbipaistvuse otsimine tsentraliseeritud riskiregistrite abil Euroopa tasandil.
- Maksesüsteemid ja raamatupidamise kontroll kodade kaudu, mis reguleerivad finantstehinguid ja võimaldavad läbirääkimistega tehingute tõhusamat jälgimist.
- Tugevdada finantsvaldkonna reguleerivat raamistikku.
- Parem ühendus ELi riikide vahetuste vahel.
- Vältige riikidevahelisi maksutõkkeid ning andke suurema läbipaistvuse ja täpsusega aru tehingute maksustamisest, normaliseerides ja ühendades maksustruktuure ELis.
Tähtis on tähelepanu pööratakõik ELi kapitalituru integreerimisega seotud projektid peavad olema kooskõlas ELi poliitikagaNende hulgas võime välja tuua aastaks 2030 prognoositava keskkonna- ja kliimamuutuse austamise, parandades energiasäästlikkust mõõduka söe kasutamise kaudu. Sellega seoses ei tohi me unustada, et Rahvusvaheline Energiaagentuur väidab, et temperatuuri tõusu kontrollimine 2% võrra nõuab aastani 2050 35% rohkem investeeringuid, umbes 35 triljonit dollarit. Teisalt on Euroopa Komisjoni hinnangul 2030. aastaks seatud eesmärkide saavutamiseks vaja 200 miljardit eurot aastas investeeringuid. Selle tulemusel, nähes kõigi nende projektide rahastamiseks sekkuvate agentide suurt rahastamisvajadust, on enam kui vajalik ELi kapitalituru integreerimine. Lõpuks ei tohi me unustada, et USA jõuline kasv on tingitud tema kapitalituru kõrgest arengutasemest, mis on võimaldanud ettevõtetel juurdepääsu rahastamisele. Peame meeles pidama, et umbes 70% USA ettevõtetest finantseeritakse selle struktuuri kaudu.
Finantskriis on toonud kaasa olulise finantsilise killustatuse kuna paljud pangad ei ole suutnud raha laenata, nii et majandusagendid on pidanud rahastamist otsima teiste kanalite kaudu. Krediidi kättesaadavuse mitmekesistamine on põhjustanud riski jagunemise enamate majandusagentide vahel ja võimaldanud sel viisil leevendada süsteemsed riskid pärinesid minevikus pangandussektorist ja et me juba teame, et makromajandusliku ringi viimases etapis tekitavad need kõrget töötuse määra. See mõju on majandusele tohutult negatiivne.
Kapitaliturgude liit peab lubama pakkuda rahastamismeetodeid ja finantstooteid, mis võimaldavad saada likviidsust, kasumlikkust ja rikkuse võrdset jaotust, vastasel juhul ei oleks turg tõhus. Lisaks tuleb luua tingimused, et investorid ja säästjad tunneksid oma otseseid välisinvesteeringute stimuleerimise otsuseid kindlalt ning see võimaldaks jõuliselt parandada töötuse nuhtlust ja soosida õiglasemate ja suuremate sotsiaalstruktuuride arengut. katvus. Lühidalt öeldes tuleb seda teha nii, et see oleks eeskujuks muule maailmale ja et see aitaks kaasa inimeste heaolule, seadmata teisi huve esikohale, luues väga tõsiseid rikkumisi neile, kes ei austa reeglid või kes püüavad seaduslikke otsuseid ära kasutada isikliku kasu saamiseks.
