Kooperativism ehk ühistuline liikumine on doktriin, mis kaitseb koostööd kui vahendit nii suurema kasu saamiseks kui ka olemasolevate vajaduste rahuldamiseks.
Ühistuliikumine on seega liikumine, mis kaitseb oma liikmete koostööd, paljastades selle sotsiaalmajanduslikus vahemikus kui vahendid, mis aitavad saavutada, et tootjad ja tarbijad saaksid suuremat kasu ning parandaksid oma vajadusi. Kooperativism kipub ennast kaitsma majandusjõuna, mis soosib kõige rohkem abivajajate finantsilist kaasatust.
Kooperatiivsuse pakutud assotsiatsioonisüsteem on see, mida toodetakse ühistute nimega ühistud. Nende kaudu propageerib see doktriin ühist tööd ühiste eesmärkide saavutamiseks.
Kooperativismi esindab kogu maailmas Rahvusvaheline Kooperatiivide Liit.
Kooperatiivsuse peamised omadused ja väärtused
Kooperativismi tunnuste hulgas tuleks esile tõsta järgmist:
- Partnerite vastastikune tugi.
- Õiglus ja võrdsus partnerite vahel.
- Solidaarsus osalejate vahel.
- Enese vaev ja vastastikune motivatsioon.
- Demokraatlik ja õiglane süsteem.
- Vastutus.
- Ühised eesmärgid ja ülesanded ühistu liikmete seas.
Kooperatiivsuse põhimõtted
Ühistuliikumise aluseks on järgmised põhimõtted:
- Vaba nakkuvus.
- Demokraatlik kontroll.
- Administraatorite haldus.
- Ühistuline haridus.
- Ülejääkide jaotus.
- Ühistuline integratsioon.
- Mure kogukonna pärast.
Kooperativismi päritolu
Kooperativism hakkas kaalus tõusma XIX sajandil, kui selle kui majandusliku ja sotsiaalse liikumise esilekerkimine oli dokumenteeritud. Siiski on läbi ajaloo teatud sündmusi, mis pretsedendina toimisid rajanedes kooperatiivsusel, ilma et isegi eelnimetatud liikumine oleks olemas. Nii võib 1769. aastal leida näiteid ühistutest, mis lähtusid oma põhimõtetest, millele hiljem ühistu liikumise põhimõtted tuginesid. Samamoodi tuginesid Marxi-eelsed mõtlejad, utoopilise sotsialismi ideoloogid, oma teooriad ka koostööle ja kooperatiivsuse põhimõtetele tugineva sotsiaalse ja majandusliku struktuuri väljatöötamisele.
Vaatamata kooperatiivsuse ilmnemise pretsedentidele sündis see liikumine 1844. aastal, kui ettevõttes töötanud partnerite panuse abil asutati Ühendkuningriigis tekstiiliettevõte. Nii lõid töölised ühise panuse abil nn ametlikult esimese ühistu, mis asutati ühistuliikumise väärtuste ja põhimõtete alusel. Nii tutvustasid töötajad alamkojale põhimõtteid, mille alusel nad nimetatud kooperatiivi asutasid. Need põhimõtted said hiljem osaks põhimõtetest, mida ühistuliikumine kaitseks.
1895. aastal sündis asutus, mis ühendas ja esindas neid ühistuid maailmas, Rahvusvaheline Kooperatiivide Liit. See üksus tegeles lisaks kooperatiivide esindamisele ka kooperatiivsuse levitamise ja õpetamisega.