London, Euroopa Liidu tähtsaim finantskapital, kannatab pärast Brexitit. Finantslinn, mis konkureerib kõrguva finantslinna New Yorgiga, on ohus ja sellega kaasnevad ka tuhanded töötajad, kes näevad oma tööd ohustatuna.
Linna erinevate finantsteenuste juurde tuleb päevas umbes 730 000 töötajat linna, kus elab ainult 11 000 inimest.Nii töötajad kui ka pangad hakkavad esitama küsimusi, näiteks mis saab siis, kui selline kokkulepe saavutatakse? Mida ma oma toimingutega peale hakkan? Mis siis, kui see lõpuks välja ei tule?
Sellised kohad nagu Pariis või Frankfurt on olnud vastu võimalusele võita Euroopa Liidu finantslinna positsioon. Selle privilegeeritud koha saamisest on huvitatud ka teised linnad, näiteks Amsterdam ja Lissabon. Tegelikult on nad juba alustanud Hollandis kampaaniat “Welcome to Europe” ja Frankfurdis on sotsiaalvõrgustikes veel üks kampaania, mida tunneb ära fraas “Welcome to Frankfurt What we do you for you?”. Praegu pole Madrid ja Barcelona rääkinud.
Ja mis juhtub, kui ükski neist ei vasta Euroopa Liidu finantslinnaks olemise nõuetele? Mis siis, kui ükski neist ei saaks Londoni linnaga võrrelda? Poleks nii mõistlik, kui ei võiks olla üht linna, vaid mitu. See tähendab kohtade jaotust vastavalt igaühe eripärale, kasutades seega ära nende linnade tugevaid külgi.
Samuti on võimalus, et paljud linnakioskid peavad vaatama kaugemale, näiteks Aasia turgudele nagu Singapur või ShangKong. Viimane on Hiina kahe finantskeskuse Shanghai ja Hongkongi ühendamise tulemus.
Vaatamata väljaastumisele Euroopa Liidust võiks leeki siiski elus hoida, pidades silmas võimalust, et finantslinn par excellence jääb Londoniks. Kõik sõltuks lepingust, mis reguleerib pankade vahelisi suhteid ja töötajate vaba liikumist, mis on vahel, sest see on esimene põhjus, miks Ühendkuningriik otsustas Euroopa Liidust lahkuda.
