Leping - mis see on, määratlus ja mõiste

Lang L: none (table-of-contents)

Leping on inimese loomuliku käitumise seaduslik esindamine nõustumiseks tema võrdsete erinevate kokkulepetega, mis esindavad vastastikust kasu.

See tähendab, et see on vabatahtlik kokkulepe kahe poole vahel, mida nimetatakse võlgnikuks ja võlausaldajaks, mis võib olla füüsiline või seaduslik; Lisaks võib kumbki pool koosneda rohkem kui ühest isikust, seega võib lepinguga olla seotud rohkem kui üks võlgnik ja / või mitu võlausaldajat.

Lepinguga seotud isikud peavad ennast võimekaks pidama ja pakkuma oma nõusolekut igasuguse surve alt ning objektina võib kasutada mis tahes kaubeldavat eset. Selle kohaselt võib leping olla:

  • Suulise iseloomuga.
  • Kirjaliku iseloomuga.

Kirjutamise korral sisaldavad selle osad: pealkirja, mis näitab lepingu liiki; sisuline organ, mis osutab osapooltele; ekspositsioon, mis seob asjakohaseid sündmusi; normatiivkogu, mis sisaldab normklausleid; sulgemine, mis koosneb valemist, mis näitab, kuidas lepingut täita; ja lõpuks lisad, mis selgitavad lepingu mõningaid aspekte.

Leping tähistab võlgniku või võlgnike jaoks lepingulist kohustust, mis on nimetatud allika järgi, millest see tuleneb ja mille kaudu nad peavad / peavad võlausaldaja kasuks täitma, mida nimetatakse hüvedeks. See eelis võib seisneda andmises (kas omandis oleva asja üleandmises või vara õiguse seadmises), tegemises (ettevõtte asutamine), tegemata jätmises (direktor hoidub koostööst teiste ettevõtete äris) või anda midagi valduses (rentida mõnda kontorit).

Lepingute tüübid

Sõltuvalt jõustumiskuupäevast võivad lepingud olla:

  • Konsensuslik: Need sõlmitakse ja hakkavad jõustuma poolte kokkuleppel, nagu toimub müügi ja müügi korral.
  • Kuninglikud: Kui need hakkavad jõustuma kohe, kui leping on kätte saadud, juhtub näiteks raha teatud aja jooksul laenates.
  • Pidulik: Lepinguliik, mille täitmiseks tuleb täita teatud formaalsused, nii et see hakkab täitma oma tagajärgi.

Sõltuvalt lepingu kestusest võivad need olla:

  • Ajutine: Sel juhul määratakse kindlaks kõnealuse olukorra kestus või ajavahemik (töö, rent jne); paralleelselt võib kindlaks teha, et leping tühistatakse, kui üks kahest lepingupoolest otsustab selle lõpetada, ja võib-olla peab ta isegi vastama erikohustustele.
  • Määratlemata: See on lepingutüüp, mis sõlmitakse teenuse osutamise aja suhtes ilma ajapiiranguteta.

Sõltuvalt lepingus osalevate osapoolte arvust võivad need olla:

  • Ühepoolne leping: Kohustus tekib ainult ühel poolel, üks lepingupool on võlausaldaja ja teine ​​võlgnik.
  • Kahepoolne või sünalagmaatiline leping: Mõlemad pooled sõlmivad lepingulisi kohustusi, mis on poolte vahel üksteisest sõltuvad.
  • Ebatäiuslikud sünalagmaatilised lepingud: Need, mis on a priori ühepoolsed (lepingu sõlmimisel sõlmib see kohustusi ainult ühele poolele), kuid kohustused võivad tekkida teisele poolele.

Vastavalt poolte kasule:

  • Tasuta leping: Selles saab eeliseid ainult üks lepinguosalistest.
  • Raske leping: Sellel on kahte tüüpi, kommutatiivne ja juhuslik. Me räägime koormavast kommutatiivsest olukorrast, kui üks osapooltest on kohustatud andma või tegema midagi, mida peetakse samaväärseks sellega, mida teine ​​pool peab andma või tegema; ja see on juhuslik, kui ekvivalent koosneb ebakindlast kasumi või kahjumi ettenägemisest.

Selle koostise järgi:

  • Põhileping: See, mis eksisteerib iseenesest, ilma et oleks vaja teist täiendada.
  • Lisaseadmete leping: Seda pole iseenesest olemas, see sõltub teisest. See juhtub näiteks garantiilepingute, näiteks hüpoteegi puhul, mille eesmärk on tagada laenu maksmine.

Kohustused ja klauslid

Kui võlgnik ei täida oma kohustust, tekib tema eest lepinguline vastutus ja võlausaldaja võib teda rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks kohtusse kaevata, välja arvatud juhul, kui ta väidab, et see oli võimatu, tõestades antud juhul põhjustel, mis seda takistasid. Näiteks, et ta ei suutnud koristada kabinetti, kuhu ta palgati, kuna murdis kogemata jala.

Lõpliku juhisena tuleb arvestada, et kuigi lepingut peetakse poolte vahel seaduseks, ei saa õigluse huvides mõnes neist kehtestada teatud klausleid. Täpsemalt tuleb töölepingus järgida kehtivaid eeskirju ja maksimaalset tööaja piirmäära; kahtluse korral lahendatakse seda tüüpi leping selle tõlgenduses töötaja kasuks.