Majandus- ja sõjalistes küsimustes on maailma 7 kõige tugevama riigi rühm, paremini tuntud kui G7, et arutada majandust ja globaliseerumist nii aeglustavat protektsionismi küsimust.
Lisaks tegeleb juhtide rühm Põhja-Korea küsimusega, paludes neil loobuda oma tuumaprogrammist, et kõrvaldada pidevad konfliktid, mida see elab Ameerika Ühendriikidega.
Määrav koosolek
Ühendkuningriigist, Ameerika Ühendriikidest, Itaaliast, Jaapanist, Kanadast, Saksamaalt ja Prantsusmaalt koosnevate G7 riikide juhid on kohtunud, et sõlmida kompromiss, milles nad lubavad kaotada globaalset majandust aeglustava protektsionismi.
Protektsionism, mida USA ignoreeris avalduses, mille juhid pitserisid Itaalias toimunud tippkohtumise viimasel kohtumisel.
Seekord on juhid välja andnud uue avalduse, milles on eraldi mainitud protektsionismi ja kaubandustavasid. "Kordame veel kord G7 pühendumust hoida turud avatuna ja võidelda olemasoleva protektsionismi vastu, seistes samal ajal kindlalt kõigi ebaõiglaste kaubandustavade vastu," öeldakse poliitiliste juhtide allkirjastatud avalduses.
Lisaks on grupp teatanud, et Venemaa vastu võetakse "meetmeid", kui rikutakse Minski lepingut - lepingut, milles lepiti kokku sõja lõpetamises Ida-Ukrainas ja millele kirjutasid alla kõigi nende riikide juhid, kes olid seotud sõda, Ukraina, Vene Föderatsioon, Donetski Rahvavabariik (DNR) ja Luganski Rahvavabariik (LNR). Leping allkirjastati 5. septembril 2014.
"Oleme valmis võtma piiravaid meetmeid kulude suurendamiseks Venemaal, kui Venemaa tegevus seda nõuab." See on G7 avaldatud ja allkirjastatud teatis, milles Venemaad hoiatatakse, et kui rünnakuid ei lõpetata ja Valgevenes allkirjastatud lepingut rikutakse, võetakse karmid meetmed.
Kindel pühendumus kliimamuutustele ilma USA-ta
G7 liikmed, välja arvatud USA, tuletasid kohtumisel meelde Pariisi kokkulepet.
Liikmed kordasid Prantsusmaa pealinnas kokku lepitud kohustust kiiresti rakendada Pariisi kliimalepet ja tõdesid, et Valge Maja ei ole veel valmis selle lepinguga liituma.
"USA vaatab läbi oma kliimamuutuste poliitikat ja Pariisi lepingut, mistõttu pole nad valmis nendes küsimustes konsensusega ühinema," öeldakse tippkohtumisel heaks kiidetud deklaratsioonis.
Liikmed lisasid, et mõistavad seda protsessi ja kinnitasid taas oma kindlat pühendumust Pariisi kokkuleppe kiirele rakendamisele, nagu nad lubasid seda teha eelmisel aastal Jaapanis toimunud tippkohtumisel. Teisalt teatas USA president Donald Trump, et teeb lõpliku otsuse selle kohta, kas tema riik jätkab ka järgmisel nädalal kliimaleppe osalemist.
Trump tegi selle avalduse oma Twitteri konto kaudu tippkohtumise ajal.
Pärast kohtumise lõpetamist teatas Itaalia peaminister Paolo Gentiloni, et teised G7 liikmed "ei muuda millimeetrit" oma seisukohta kliimamuutuste suhtes hoolimata sellest, mida USA selle lepingu suhtes määrab.
Põhja-Korea, äärmise tõsiduse küsimus
G7 on võtnud Põhja-Korea probleemi äärmiselt tõsiseks, mis seab ohtu maailma julgeoleku ja heaoluriigi. Rühmitus on kutsunud Koread üles "loobuma kontrollitavalt kõikidest idariigis teostatavatest tuuma- ja ballistilistest programmidest" või tugevdatakse selle saavutamiseks meetmeid.
Tippkohtumise lõppdeklaratsioonis kutsutakse Pyongyangi üles "loobuma kõikidest oma tuuma- ja ballistilistest programmidest täielikult, kontrollitavalt ja pöördumatult".
Siiani pole teada, milliseid samme astutakse Kim Jong-uni keeldumise tõttu selliseid programme lõpetada. Ütlematagi selge, et ka Põhja-Korea ei ole G7 taotluse osas avalikke avaldusi teinud.
Piiriületus, pühendumine inimõigustele
G7 käsitles paljusid probleeme, kuid ei tahtnud unustada ülemaailmset piiriületust.
Selle küsimusega seoses nõuab G7 sisserändajate voo õigeks haldamiseks "kooskõlastatud jõupingutusi riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil", samal ajal kaitstes suveräänset õigust kontrollida piire.
"Kuigi me kaitseme kõigi sisserändajate ja pagulaste inimõigusi, kinnitame veelkord kõigi riikide, nii üksikisikute kui ka kollektiivsete riikide suveräänseid õigusi kontrollida piire, pöörates tähelepanu nende huvidele ja riiklikule julgeolekule," teatati kohtumise lõpparuandes see ei jäta kedagi ükskõikseks.
Viimase, kuid mitte vähem olulise perioodi kohta pole siiani teada ühegi poliitilise juhi avaldusi. Kuid võime eeldada, et riikidega läbirääkimiste pidamine on keeruline küsimus.
