Vaesuslõks on olukord, mis tekib siis, kui vaene riik püsib aja jooksul vaesusest välja tulemata. Seda seetõttu, et see ei saa arendada struktuure, mis võimaldaksid tal majanduslikult, sotsiaalselt ja kultuuriliselt kasvada.
Vaesuslõks on ajalooliselt tihedalt seotud riikidega, kus tööstusrevolutsiooni ei kogetud. Säästude puudumine on põhiline komponent, mis takistab neil majandustel arendada ja edendada investeeringuid, mis suurendavad nende majanduse industrialiseerimist.
Sellest tulenevalt jäävad need riigid minevikus seisma, kuna nad ei ole võimelised investeeringute või otseste välisinvesteeringute ligimeelitamise kaudu juhtima rikkust. Kuid need, kellel see oli, on suutnud arendada oma poliitilisi ja majanduslikke struktuure, mis on võimaldanud neil liikuda vähearenenud riikidest arenguriikidesse ja lõpuks arenenud riikidesse.
See tähendab, et peamine tagajärg on säästude puudumine, mis võimaldaks tootlikke investeeringuid oma majandusse.
Vaesuse lõksu mõjutavad tegurid
Vaesuse lõksu satub palju tegureid. Saame esile tuua järgmist:
- Tootmistööstuse ja poliitiliste institutsioonide puudumine.
- Diktatuuride olemasolu ja korruptsioon.
- Piiratud juurdepääs krediidi- ja kapitaliturgudele.
- Tervishoiuteenuste ja hariduskeskuste puudumine.
- Sõjad ja nälg.
- Infrastruktuuride puudumine.
- Tugev keskkonnamõju, mis mõjutab põllumajandustootmist ja loodusvarade, näiteks vee või loomade olemasolu.
- Lohakas rahapoliitika, mis soodustab aja jooksul püsivat palkade deflatsiooni.
- Produktiivsete investeeringute ja avatuse puudumine välismaal.
Vaesuse lõksu mõiste viitab just madala sotsiaalmajandusliku liikuvusega olukordadele. Teoreetilisest vaatenurgast lähtudes põhineb omakorda suur osa vaesuslõksude olemasolu selgitustel turutõrgete ja rikkuse ebavõrdsuse koosmõjul.
Näiteks oletame majanduslikust seisukohast ebatäiuslike krediiditurgude konteksti. Inimesed, kellel on madal esialgne rikkus, ei saa oma haridust arendada. Teisalt mõjutab jõukuse tase ka inimestele pakutavaid töövõimalusi. Seega mõistab tootliku ettevõtte arendamiseks vajalike füüsilisse kapitali tehtavate investeeringute rahastamise võimatus hukka kõige vaesemad inimesed palgatöölistena tööturule sisenemisel.
