Uus institutsionaalne ökonoomika ehk uusinstitutsionaalne majandus on a majanduse mõttekool mis väidab, et institutsioonid on üksikisikute otsuste selgitamisel võtmetähtsusega. Seetõttu ei saa reaalsuse analüüsimisel välistada selliseid tegureid nagu riigi struktuur.
Uus institutsionaalne majandusteadus sündis vastusena uusklassikalisele koolkonnale. Erinevalt sellest, ei huvita teda matemaatilised mudelid. Selle asemel järeldab see teooriaid statistiliste andmete vaatlemisest.
Uusinstitutsionaalse kooli teine eripära on selliste teaduste panus nagu poliitika, sotsioloogia ja psühholoogia.
Uue institutsionaalse majanduse päritolu
Uue institutsionaalse majanduse alged on 1930ndad. 1937. aastal selgitas Ronald Coase artiklis ‘Firma olemus’ normide ja organisatsioonide struktuuri rolli hindade jaotamisel.
Hiljem, eelmise sajandi lõpus, said need ideed suurema jõu selliste majandusteadlaste tööga nagu Douglass North ja Oliver Williamson. Need autorid uurisid ka asutuste rolli konkurentsiturgude loomisel.
Uue institutsionaalse majanduse postulaadid
Uue institutsionaalse majandustegevuse peamised postulaadid on järgmised:
- Piiratud ratsionaalsus: Inimesel pole valimise ajal kogu teavet, kuna teadmised on piiratud. Samuti ei ole võimalik ette näha teatud sündmusi, mis võivad mõjutada otsuste lõpptulemust. Viitame näiteks ootamatutele muudatustele seadustes.
- Opportunism: Agendid võivad suurema kasu saamiseks ohverdada vahetuse potentsiaalse tulu.
- Tehingukulud: Need takistavad üldiselt majandussüsteemi toimimist. Oliver Williamsoni sõnul võime need liigitada kahte kategooriasse. Esiteks eelkulud, mis tulenevad lepingu kavandamisest, läbirääkimistest ja garantiide kehtestamisest. Vahepeal tulenevad tagantjärele tehtavad kulud kehvast kohanemisest, see tähendab siis, kui tehingud eemalduvad esialgsest lepingust. Sellega silmitsi seistes tuleb konflikti sekkumiseks ja lahendamiseks maksta täiendavaid makseid näiteks riigiasutusele.
Neid postulaate silmas pidades on vajalik vahetust hõlbustavate ja jõustavate asutuste olemasolu. Sel põhjusel on oluline näiteks see, et riigis oleks kohtusüsteem, mis tagab lepingute täitmise. Valitsuse võimet seadusi jõustada on tuntud kui jõustamine.