Katar on praegu Pärsia lahe naabrite blokaadi all. See väike araabia riik on tõestus selle kohta, et rahvusvahelistel suhetel on majandusele tohutu mõju. Kõigele sellele reageerides otsustas Katar lähiaastatel suurendada gaasi tootmist rohkem kui 30%. Selgitame põhjalikult Katari vastase blokaadi põhjuseid ja tagajärgi ning otsust suurendada gaasitootmist.
Saudi Araabia, Egiptus, Araabia Ühendemiraadid ja Bahrein on kehtestanud Katarile blokaadi, nõudes, et see riik distantseeruks Iraanist ja selle moslemitest vendadest. Teised taotlused, mida Katar peab täitma, on telekanali Al Jazeera sulgemine ja Türgi sõjaväeobjekti sulgemine selle piiridel. Vastuseks suurendab Katar järgnevateks aastateks oma gaasitoodangut 30%.
Katar, gaasitootmise juhtiv riik
Tuleb märkida, et Katar on suurim veeldatud gaasi tootja maailmas. Nii oluline on see gaasi tootmisel, et selle territooriumil on 25% kogu maailma gaasivarudest. Vaatamata väiksusele on Katari kohta tähelepanu juhtiv majanduslik fakt see, et see on üks kõrgeima sisemajanduse kogutoodanguga elanikke.
Saad Sherida al Kaabi on riikliku ettevõtte Qatar Petroleum presidendina kinnitanud soovi jätkata selle juhtpositsiooni säilitamist ja suurendada tootmist 77 miljonilt 100 miljonile tonnile aastas. See manööver on tingitud reageerimisest araabia naabrite kehtestatud majandusblokaadile. Juba aprillis teatas Qatari naftaettevõte oma projektidest, mille eesmärk on saada päevas 2000 miljonit kuupmeetrit gaasi päevas. Kuid viimastes programmides räägitakse 4000 miljoni kuupmeetri gaasi kaevandamisest päevas.
On võimalik, et Qatar Petroleumi pakutud strateegia elluviimiseks on vajalik ühisettevõtte loomine. Al Kaabi ise on rõhutanud, et vaatamata keerulistele suhetele naabritega ja embargodega läheb projekt edasi.
Teine maagaasi ammutamise kasvu põhjus on sõltuvuse vähenemine naftast. Katari plaanid esitavad väljakutse naabrile Saudi Araabiale, mis on üks maailma suurimaid naftatootjaid.
Blokaadi mõju Katari majandusele
Katari majandusblokaadis võetud meetmete hulgas on Saudi Araabia sulgenud väikese emiraadiga maismaapiiri, et see täielikult isoleerida, samas kui Araabia Ühendemiraadid on katkestanud Katari laevade liikluse Fujairah 'sadamas. Teiselt poolt on Katari ja Araabia koalitsiooniriikide vahelised lennud peatatud.
Kõigele vaatamata kinnitab Katari majandusminister, et blokaadi tagajärjed pole tõsised. Seda seetõttu, et Katar on leidnud alternatiivseid tarnekanaleid sellistes riikides nagu Türgi ja Iraan ning seetõttu ei ole see mõjutanud tema eksporti Hiinasse, Jaapanisse, Lõuna-Koreasse ja Indiasse.
Vahepeal kaaluvad neli Katarile blokaadi kehtestanud riiki (Egiptus, Saudi Araabia, Bahrein ja Araabia Ühendemiraadid) väikese emiraadi vastu uusi sanktsioone. Vaadeldavate meetmete hulgas on Katari osaluse peatamine Pärsia lahe koostöönõukogus ja sanktsioonide kehtestamine nende riikidega, kes jätkavad Katariga kauplemist.