2016. aasta on jätnud kahetsusväärseid tulemusi välisinvesteeringute osas Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas. Välisinvesteeringud vähenesid 8% ja selle aasta prognoosid pole eriti roosilised. ECLAC (Ladina-Ameerika ja Kariibi mere majanduskomisjon) ennustab, et sel aastal vähenevad välisinvesteeringud 5%. Aadressil Economy-Wiki.com analüüsime välisinvesteeringute vähenemise põhjuseid Ladina-Ameerikas.
Välisinvesteeringute voog langes 2016. aastal ligikaudu 8%. ECLACi aruande kohaselt on selle olukorra põhjusteks aeglane majanduskasv sellistes riikides nagu Mehhiko ja Brasiilia ning madalad toormehinnad. Võrreldes 2016. aasta välisinvesteeringuid 2011. aasta (selle tippaasta) investeeringutega, leiame, et need on langenud 17%.
Laias laastus on otseste välisinvesteeringute languse peamised põhjused tooraine madalad hinnad, mõnede riikide aeglane majanduskasv ja digitaalse majanduse suurem atraktiivsus.
ECLACi aruandes väidetakse, et kümnendik kogu maailma välisinvesteeringutest oli mõeldud Ladina-Ameerikale ja Kariibi merele, kuid alates 2011. aastast on see olnud väga märkimisväärne langus. Kõigest hoolimata moodustavad otsesed välisinvesteeringud 3,6% piirkonna sisemajanduse kogutoodangust, samal ajal kui maailma keskmine on 2,5%. Tuleb meeles pidada, et otseinvesteeringud välismaal on väga muutlik näitaja, mis võib suure äritegevuse või tugeva loovutamispoliitika tõttu järsult muutuda.
Piirkonna analüüs riikide kaupa
Kui analüüsida piirkonna majandust, tuleks esile tõsta kahte riiki: Brasiiliat ja Argentiinat. Hoolimata karmist Brasiilia majanduslangusest, mille eest me juba hoiatasime oma artiklis “Brasiilia valitsus, kes on läbi ajaloo kõige raskema majanduslanguse sattunud raskustesse”, on Hiina investeeringud panustanud Brasiiliasse investeerimisvoogude taastumiseni 6%. Vastupidi, Argentiinas on välisinvesteeringute märkimisväärne langus (kuni 64%) vähenenud rahvamajanduse ja seadusemuudatuste tõttu, mis on põhjustanud märkimisväärse kapitali väljavoolu.
Mehhiko langes 7,9%, ehkki suudab püsida kõrgel tasemel. Otsesed välisinvesteeringud Mehhikos ulatuvad 32 000 miljoni dollarini. Mehhiko püsib siiski ajalooliselt kõrgel tasemel, sest just Ladina-Ameerika riik saab tootmissektoris kõige rohkem väliskapitali. Kõigest hoolimata tuleb arvestada, et aruanne hõlmab ainult kahte kuud (novembris ja detsembris) Donald Trumpi presidendiajast, mis võib tema protektsionistliku poliitikaga märkimisväärselt mõjutada Mehhikot. Meenutagem, et USA on Mehhikos esimene investor.
Kolumbia on kolmandate riikidena otseinvesteeringute saamisel enam kui 13 500 miljoni dollari ja ligi 16% -lise kasvuga. Vastasküljelt leiame Tšiili, kus välisinvesteeringutelt saadav tulu langes 40% ja mille kontsentratsioon oli umbes 12,2 miljardit dollarit.
Mõjutatud sektorid ja peamised investorid
On selge, et välisinvesteeringute vähenemine mõjutab enim riike, kus toimub tooraine kaevandamisega seotud tegevus. Nende madalad hinnad on motiveerinud välisinvesteeringute voogude vähenemist. Seevastu tootmine ja teenused on moodustanud 40% ja 47% otseinvesteeringutest välismaale.
Samuti väärib märkimist, et suur osa uutest investeeringutest suunatakse sellistesse sektoritesse nagu taastuvenergia, telekommunikatsioon ja autotööstus.
Vaatamata Hiina aktiivsuse suurenemisele Ladina-Ameerikas on Euroopa Liit endiselt 53% kogu välismaistest otseinvesteeringutest ja Ameerika Ühendriigid 20% ulatuses peamised investorid piirkonnas. Me räägime rohkem kui seitsmest Ladina-Ameerikasse ja Kariibi mere piirkonda investeeritud kümnest dollarist, mis tulevad Ameerika Ühendriikidest ja Euroopa Liidust. ECLACi aruanne osutab ka sellele, et otseste välisinvesteeringute päritolu on eelmise aastaga võrreldes vaevu muutunud. Euroopa Liidu investeeringute suur maht ei ole olnud piisav välisinvesteeringute voogude languse ärahoidmiseks.
Tooraine madal hind, mõnede Ladina-Ameerika riikide majanduse aeglane kasv ja investeeringute koondumine digitaalmajandusse on põhjustanud investeeringute suunamise rohkem arenenud riikidesse.
Hiinaga seoses ei ole tema huvi suurenemine selle piirkonna vastu olnud piirkonna ergutamiseks piisav, kuna Hiina moodustab vaevalt 1,1% otseinvesteeringutest. ECLACi aruanne võib siiski alahinnata Hiina rolli Ladina-Ameerikas, sest kui arvestada ühinemisi ja ülevõtmisi, oleks nad suuruselt neljas investor.
ECLACi aruandest võib järeldada, et otseinvesteeringud on piirkonna kasvu ja arengu võtmetähtsusega. Tootlikkuslüngad ja tehnoloogiate tähtsus on Ladina-Ameerikat negatiivselt mõjutanud. Otseste välisinvesteeringute vähenemine on Ladina-Ameerika ja Kariibi mere probleem. Seetõttu rõhutab ECLAC säästva arengu poliitikat ning regiooni kindlat pühendumust telekommunikatsioonile ja uutele tehnoloogiatele.
Teisalt teevad Ladina-Ameerika riigid jätkuvalt jõupingutusi välisinvesteeringute ligimeelitamiseks, näiteks Uruguay, mis on korraldanud Euroopa investeeringute foorumi.