Arvestades Põhjamaade pakutavaid madalaid intressimäärasid, on Rootsi investorid olnud sunnitud otsima uusi varasid, kuhu oma vara investeerida. Tänu riigi looduslikule rikkusele on investorid keskendunud oma looduskaitsealadele, mis on muutunud kõige atraktiivsemaks investeerimisalternatiiviks.
Rootsi metsad on muutunud investorite jaoks suurimaks investeerimisobjektiks, kes näevad, kuidas muud neile kättesaadavad investeerimisalternatiivid nõrgenevad riskipanga (Rootsi keskpank) 2014. aastal läbi viidud intressimäärade languse tõttu.
Rootsi, nagu Norra ja ülejäänud Põhjamaad, on alati olnud osa maailma kõige arenenumate rahvaste valitud rühmast. Hea majanduse juhtimine ja looduslik rikkus on riigi alati asetanud edetabeli esikohale.
Suurtest naftavarudest ja nende valduses olevatest tohututest metsadest on saanud rikkuse allikas, millest Rootsi puhul on saanud osa riigi investeerimisvaradest, suurendades nende väärtust 7%.
Raha olemasolu pangas või Rootsi riigivõlas on rootslaste jaoks igasuguse atraktiivsuse kaotanud, kuna nende saadav tulu on väga madal ja mõnel juhul null. Sel põhjusel on Rootsi investorid hakanud oma sääste metsadesse investeerima, jättes kõrvale traditsioonilised investeerimisvõimalused. Investeering metsadesse, mida mõned investorid on juba hakanud nimetama “Rootsi roheliseks kullaks”.
Alates eelmise aasta lõpust, kus metsa ruutmeetri eest maksti 398 krooni (41,7 eurot), on hind tõusnud üle 7%, ulatudes 419 kroonini ruutmeetri kohta (44 eurot).
Bloombergi sõnul on hinnatõusu peamisteks põhjusteks kahtlemata olnud Rootsi riigi pakutavad madalad intressimäärad. Lisaks lisas finantsportaal Bloomberg, et nende metsade suured omanikud on tavaliselt investorid, kellel on väga madal võlasuhe ja kes kasutavad võimalust pankadelt laenu võtta ning jätkavad oma valduste suurendamist kruntide ostmisega.
Suurte investorite maa
Nagu mainisime, on Rootsi riik, kus suurettevõtted ja suured investorid keskendasid oma tähelepanu metsade ja metsamaade omandamisele.
Kirjatarvete sektorile pühendunud ettevõtted, näiteks Svenska Cellulosa, või mööbli ja puidu müügile pühendunud kontsernid nagu Ikea ja Sveaskog, on saanud selle turu liidriteks. Vaatamata nendele suurtele rühmadele on Rootsis ka metsamaad omavaid väikepidajaid, umbes 330 000 väikepidajal on maad, mis võiks olla üks uutest Rootsi kuldmaalidest või Rootsi maapiirkonna Beverly Hillsist.
LRF Konsult kinnisvaraturu direktori Markus Helini sõnul usub ta, et uuel “rohelisel kullal” on veel pikk tee minna ja eeldatavasti meelitab see ligi palju uusi investoreid kogu maailmast, aga ka rootslasi. Nad tahavad suurendada oma metsaala ja investeerida oma metsadesse, kasutades selleks õigust, kuna neil on riiklikud investorid.
Hoolimata sellest rõhutatakse paljudel seda tüüpi maade ostmisele ja müügile spetsialiseerunud lehtedel Rootsis, et metsamaa omandamine Põhjamaades ei ole keeruline ülesanne. Lisaks on Rootsi suurlinnapiirkonna lähedal asuv kinnisvara vähene pakkumine ja selle kõrge hind pannud huvilised maa saamisest sellesse riiki otsima neid maapiirkondadest, kus on palju metsi.
Kirssi müüakse, aga kooki mitte
Mõni võib arvata, et Rootsi raiskab ainulaadset investeerimisvõimalust, mida nad saaksid endale kasutada, ja ekspordivad seda potentsiaalsetele välisostjatele, kes võivad kahjustada kauni Põhjamaa ökosüsteemi.
Selleks on Rootsi ülesandeks klassifitseerida metsamaad sektsioonideks, mis kvalifitseerivad maad selle kvaliteedi ja viljakuse järgi.
Metsaalad, mis on pandud müüki ja on turustatavad, on tavaliselt piirkonnad, kus teatud puuliigid on selle kaevandamiseks istutatud. Teisisõnu on vähesed neist metsadest või mõnel juhul mitte ühedki primaarsed.
See tähendab, et riik võib meelitada välisinvestoreid, suurendades seeläbi otseinvesteeringuid (otseinvesteeringuid), kuid samal ajal säilitades oma peamisi esmaseid metsi ja metsaökosüsteemi. Rootsi jaoks suurepärane otsus, millest võib saada uus maapiirkond Dubai.
