Nii suur on Saksamaa majanduslik jõud, et seda nimetatakse paljudel juhtudel "Euroopa veduriks". Praegu on Saksamaa hiiglasel õitsenguaeg, eksport õitseb ja palgad kasvavad rohkem kui ülejäänud euroalal. Kuid Euroopa mootorit ohustavad ka muud tegurid.
Saksamaa valimisteks on jäänud väheks ja majanduse hea tulemus on kantsler Angela Merkeli jaoks suureks toeks. Head andmed puudujäägi, kasvu ja tööhõive kohta toetavad kantslerit. Need makromajanduslikud andmed peidavad aga tervet rida tasakaalustamatust, mis võib kahjustada Saksamaa majandust.
Suurepärased makromajanduslikud andmed
Saksamaa töötuse määr on tähelepanuväärselt madal, tööpuudus on vaid 3,8%, võrreldes 2005. aasta 11% -ga ja seda kõike siis, kui ta on läbi teinud ühe lähiajaloo kõige valusama majanduskriisi. Neid andmeid kinnitab kokku 44 miljonit hõivatut inimest, mis on hõivatute hulgas ajalooline maksimum. Kõigele sellele tuleb lisada, et 88% sakslastest on oma tööga rahul või väga rahul. Küsitlused näitavad, et majanduse kokkuvarisemine pole enam Saksamaa kodanike suurim mure.
Saksamaa on alati olnud eksportiv majandus, kuid Angela Merkeli ametiajal on eksporti suurendatud 350 000 miljoni euro võrra, mis on töökohtade loomisele märkimisväärset mõju avaldanud. Võib kindlalt väita, et eksport on Saksamaa majanduse mootor. Selle tõestuseks on see, et eksport moodustab 46% Saksamaa sisemajanduse koguproduktist.
Saksamaa suur kaubandusülejääk (280 miljardit aastas) võimaldab riigil rahastada ülejäänud maailma. Seega on Saksamaast saanud kreeditorriik, mis tähendab, et on ka teisi võlgnikke riike nagu Kreeka, Iirimaa, Portugal, Küpros ja Hispaania.
Eeldatakse, et Saksamaa kasvab sel aastal 1,8% ja avaliku sektori arvepidamine suletakse ülejäägiga neljandat aastat järjest. Kõik see viib meid järgmise järelduseni: Saksamaa pole mitte ainult suutnud kriisi vältida, vaid on saavutanud majanduskasvu ja töökohtade loomise.
Merkeli võimuletulekul ületas Saksamaa Maastrichi lepingus kehtestatud piirid, kuna riigieelarve puudujääk oli üle 3,4% sisemajanduse koguproduktist. Kriisi keskel, 2009. ja 2010. aastal, ületas Saksamaa taas puudujäägi piiri, kuid alates 2014. aastast on sakslastel õnnestunud jõuda ülejäägini.
Oluliselt on paranenud ka riigivõla olukord, ulatudes 67% ni, st 2005. aasta tasemele. Paljud imestavad, kuidas Saksamaa on suutnud selliseid näitajaid saavutada. Saksa retsept põhineb riigi rahanduse kontrollil, hinnastabiilsusel ja eelkõige rahapoliitikal, mis hoiab ära inflatsiooni hüppelise kasvu. See Saksamaa kinnisidee Euroopas puudujäägi ja inflatsiooni kontrolli all hoidmiseks sunnib teisi riike oma majanduslikku tasakaalustamatust vähendama.
Ohud Saksamaa majandusele
Lisaks headele tulemustele, mis on saavutatud tööhõive, majanduskasvu ja riigivõla osas, peidab Saksamaa majanduse ime teatud probleeme, mis võivad saada tõeliseks peavaluks.
Selles mõttes on vaja esile tõsta minitööde tekitatud ebakindlust, töökohti, mis ei aita kaasa sotsiaalkindlustusele, ja palgaga 450 eurot kuus. Seda tüüpi ebakindlad töökohad algasid 2003. aastal kantsler Schroederi administratsiooni ajal ja on levinud kogu Angela Merkeli administratsioonis. On tõsi, et suur osa töökohtade loomisest tuleneb nn minitöökohtade rohkusest.
Minitööde tekitatud ebakindlusele peame lisama arvukalt ajutisi lepinguid, allhankeid ja subsideeritud töökohti.
Huvitav on analüüsida statistilist suurust, mida saab kasutada sissetulekute kontsentratsiooni uurimiseks: me räägime Gini indeksist. Noh, kui 2005. aastal oli sissetulekute ebavõrdsus 25, samas kui 2016. aastal on ebavõrdsus kasvanud 30-ni. Teine ebavõrdsuse kasvu tugevdav teave on see, et kui palgad tõusevad püramiidi kõrgeimal tasemel, siis madalamates klassides see langeb, kuna 20% Saksa töötajatest teenivad vähem kui 10 eurot tunnis. Seetõttu võime järeldada, et ebavõrdsus on Saksamaal suurenenud ja seetõttu on rikkuse jaotus halvenenud.
Neid ohte iseloomustab minitöökohtade tekitatud ebakindlus töökohtades, kasvav sotsiaalne ebavõrdsus ning alaealiste ja eakate vaesusrisk. Rikkust ja vaesust käsitlevas aruandes hinnatakse vaesusriskis 8 miljonit sakslast.
Saksamaa autotööstusel, võtmesektoril, kus töötab üle 800 000 töötaja, on tõsiseid probleeme saasteainete heitega ja riik näib olevat kaotanud juhtpositsiooni uude tehnoloogiasse investeerimisel. Mõni väidab isegi, et selle jätkumisel võib Saksamaast saada digitaalselt arenev riik.
Saksamaa demograafiline tasakaalustamatus, kus paljud inimesed on pensionile jõudmas, on samuti teine oht, kuna see seab pensionisüsteemi ohtu. Kõik see tingib vajaduse integreerida noored tööturule, et muuta avalikud kulutused jätkusuutlikuks.
