Värske maailma konkurentsivõime indeksi avaldamine näitab, et Hispaania kaotab konkurentsivõime positsioone, samas kui Ladina-Ameerika riigid edenevad aeglaselt, kuigi nad jäävad endiselt maha. Maailma Majandusfoorumi raporti edetabelis on sellised klassikad nagu Šveits, Ameerika Ühendriigid, Singapur, Holland ja Saksamaa. Allpool analüüsime, millised on tegurid, mis on seda pingerida mõjutanud.
Riigi konkurentsivõime uurimisel võetakse arvesse 12 muutujat. Need muutujad peaksid võimaldama hinnata infrastruktuure, avalike asutuste kvaliteeti, nende elanike haridustaset, tööhõive olukorda, finantsnäitajaid ning arengu ja innovatsiooni taset.
Hispaania konkurentsivõime väike langus
Noh, Hispaania on tõusnud 32. kohalt 34. kohale. See langus tuleneb suuresti makromajanduslikest andmetest, kuid on ka teisi aspekte, milles Hispaaniat on hinnatud positiivselt. Infrastruktuur ja transport on osutunud Hispaania tugevusteks, kes on selles peatükis kaheteistkümnendal kohal. Keskmine eluiga mängib Hispaania kasuks, arvestades, et see on uuringus osalevate riikide koguarvust neljas riik.
Nõrkadest kohtadest või valdkondadest, milles Hispaania peab paranema, tasub äritegevuse juhtimisel mainida bürokraatlikke takistusi. Uuringus käsitletakse negatiivselt ka maksude kõrget taset ja paindumatuid tööõigusakte. Vaatamata edetabeli kahe koha kaotamisele on Hispaania oma skoori parandanud, saavutades 4.70 võrreldes 2016. aasta 4.68-ga.
Ladina-Ameerika võidab koha
Vastupidi, Ladina-Ameerika (üldiselt) ronib positsioone. Tõsi, tööd on veel palju, kuid aeglaselt parandavad Ladina-Ameerika riigid oma konkurentsivõimet. Ladina-Ameerika eesotsas on Tšiili 33. kohal, olles esimest korda hispaaniakeelse riigina Hispaania kohal. Costa Rica oli järgmise Ladina-Ameerika osariigina 47. kohal. Toormehindade järsk langus ja ekspordi langus on minevik. Täieliku paremusjärjestuse leiate siit.
Ja see on see, et aruande autorid on arvesse võtnud teatavaid infrastruktuuri, tervise ja hariduse kvaliteedi parandusi. Selles mõttes pakub konkurentsivõime aruanne lootustandvaid väljavaateid, sest selles nähakse ette, et need parandused võimaldavad uute kasvuteede väljaarendamist.
Vaatamata Ladina-Ameerika riikide pingutustele on nad endiselt tippkohtadest kaugel. Nende vastu mängivad madal tootlikkus, halvasti mitmekesine eksport ja majanduskasv, mis ei suuda töökohti luua.
Silmapaistvamate majanduste hulgas on Brasiilia juhtum, mis on pärast korruptsiooniskandaalidest toibumist oma positsiooni parandanud. Selle väikest paranemist seletatakse avaliku sektori eelarvepuudujäägi ja inflatsiooni kontrollimisega ning rahuldavate tulemustega innovatsiooni valdkonnas. Kõigele vaatamata hoiab Brasiilia jätkuvalt 80. positsiooni.
Mehhiko on endiselt 51. positsioonil. Riiki on mõjutanud riigiasutuste halb kvaliteet, riiklike kulutuste halb kontroll ja eraettevõtete teatavad korporatiivse eetika probleemid. Mehhiko ülesannete hulka kuulub oluline edasiminek innovatsiooni valdkonnas.
Argentina tõus on üllatav, tõustes kaksteist sammu 92. kohale. Institutsioonide kvaliteet ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtt on märkimisväärselt paranenud. Vastupidi, investeeringute ligimeelitamiseks on vaja töötada turgude parema tõhususe nimel.
Ladina-Ameerika riikide eesotsas on Tšiili, mis on 33. kohal. Tugevateks külgedeks on tervis ja haridus, nõrkade külgedena aga innovatsiooni puudumine ja ettevõtete ebapiisav keerukus.
Erandiks on olnud Colombia, mis on konkurentsivõime edetabelis 61-65 kaotanud 5 kohta.